"Anna, enne kui sa lähed, luba mulle midagi." sosistab ta mulle. "Mida?" küsin ma tasakesi. "Sa ela minu jaoks, las ma suren sinu jaoks." vastab ta mu küsimusele ja puurib mind oma tumedate silmadega. "Ma luban." ütlen ma kõhklematta. Ja me mõlemad sööstame lahingumöllu, saatjaks ainult õnn ja lootus. PS: Raamat sisaldab ebaviisakaid väljendeid ja üsna veriseid stseene. Lugemine omal vastutusel.