Sisemiselt nõrk ja väliselt tugev

Tema kummitav hääl sosistab Adoniale kõrvu, matkides mõtteid, mis tüdrukut just hetk tagasi külastanud olid.

Ta teadis kogu selle aja, et peab temaga kohtuma. Ometi ei ole ta ikka veel valmis.

Adonia on kogu oma elu elanud väikeses kommuunis, täis Kreeka mütoloogia usku inimesi. Aastad on möödunud, ühiskond on jagunenud kaheks. Kui Adoniale öeldakse, et tema saatus on määratud – olla Arese väljavalitu, treenitud ja vapper, tõmbab see tüdruku kõigest armastatust eemale. Kuid Olümpusel toimub midagi valet – kedagi ei saa enam usaldada ja peagi on Adonia see, kes segaduse lahendama peab.

Kuid kas on tõesti võimalik jälgida ettekirjutatud saatust ja samal ajal teha kõike sellele vastupidist? Kas Adonia suudab end kokku võtta või annab ta alla?

„Kui sind valiti, siis mitte seepärast, et sa oled lihtsalt tore tüdruk. Sa oled ainulaadne, sul on midagi, mida teistel pole.“

„Ma olen ainuaadne,“ kordab Adonia vaikselt järgi, kuid ta ei mõista veel, mida see tähendab.