‘’Me armusime, vaatamata meie erinevustele. See oli kõige uskumatum asi maailmas. Minu jaoks oli see esimene, ja ka viimane kord, mil selline armastus juhtus. Ja täpselt sellepärast, ma mäletan igat sekundit meist, koos. Ja ma alati jään mäletama. Ma ei unusta kunagi ühtegi sekundit sellest. Ma ei unusta kunagi ühtegi sinu naeratust. Ma ei unusta kunagi, kuidas sa mind suudlesid, kuidas sa mind vaatasid. Ma jään igatsema sind ja su naeru kui ma midagi lolli tegin, sest ma armastan sind nii väga. Sinu armastamine teeb haiget, aga see on seda väärt. Aga, asi on selles, et ma ei vääri sind. Sa oled minu jaoks liiga hea. Sa väärid palju paremat. Ja just sellepärast, ma pean sinust lahkuma. Ma armastan sind. Ma olen sind alati armastanud, ikka armastan ja jäängi sind armastama. Sa muutsid mind sellisel viisil nagu keegi ei suutnud ja ma olen selle eest väga tänulik. Ma armastan sind.’’ Ta suudles mu laupa ja lihtsalt lahkus. Ma ei suutnud midagi öelda. Ma tahtsin karjuda ja tema järele joosta. Kui ta tõesti armastaks mind, ta poleks mind jätnud. Mitte niimoodi. Nutma. See tegi haiget ja ma tahtsin, et see lõppeks.
---
18.10.2014. #3 in Teen Fiction #9 in Romance
You're my babe😚 You're my headache🤕 You're my love❤ You're my smile😊 You're my frown😤 You're my wrong😯 You're my right😮 You're my pain😣 You're my happiness😁 You're my everything⛦ You're mine💕
Järg raamatule "Amnesia"