"Lõpeta! Sa ei ole tegelikult selline. Ma tean, ma olen sinu paremat poolt näinud. See mida inimesed sinuga teinud on, see kõik ongi sind just selliseks muutnud." "Sa ei tea minu tunnetest midagi!" "Jah, aga ma tean milline su elu oli, siit edasi pole eriti raske mõelda mida sa tunned." "Jää vait! Sinul on hea rääkida ja kõigil teistel ka. Mitte keegi pole oma elus nii palju läbi elanud, kui mina." "Ma ju mõistan sind." "Aga sa ei tunne minu tundeid, mitte keegi ei tunne." Ma ei öelnud midagi, sest tema pilgust võis välja lugeda, et kui ma veel midagi ütlen, siis ta lööb mind jälle.