Kallis päevik... Ei. Sellest blogist ei saa mingit Preili Südamevalu 2, kus kirjutan oma crush'ist, olematust armastusest, nunnudest kuttidest jne. Ei. Sellest saab tõde. Just nimelt. Tõde. Aus, valus, jahmatav, talumatu tõde. Ma tunnen, et ei jaksa enam suud kinni hoida. Ei jaksa enam teeselda, et kõik on fine, kuigi tegelikult pole. Tahan kontrolltöö kordki kotti panna nii, et ei peaks end juba hirmuks vanemate ees, ettevalmistama. Tahan kohta, mis oleks nagu mu parima sõbranna Ponny keldri-tuba. Kus ma olen lihtsalt mina. Selleks kohaks ongi see blogi. Siin olen lihtsalt mina- ilma hirmu, reeglite ja tagajärgedeta. Olen ma ise. Olen Tiina.