Jutud .

Ülekõige meeldib mulle lamada Sinu kõrval, Sind vaadata, uppuda Sinu
silmadesse, kuulata Sinu hingetõmbeid, Sinusse iga hetkega järjest
rohkem armuda, tunda kuidas Sinu kuumad huuled puudutavad minu huuli,
uinuda hoides Sind endale nii lähedal kui võimalik, unes Sind näha,
hommikul ärgates esimese asjana Sinust mõelda ning seejärel kõrvale
vaadates avastada, et see kõik polegi unenägu.
Sa vaatad ja imestad, kuidas ma jaksan koguaeg naerda. Sa arvad, et
tunned mind läbi ja lõhki, aga tegelikult pole sul õrna aimugi, et see
võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. Ühel hetkel
sa avastad, et ma pole enam õnnelik. Sa sead endas kahtlusele kõik, teed
haiget mulle oma kahtlustega, tujutsemistega, ükskõiksusega-ühesõnaga
kõigega. kuid sa ei tea et need hetkel, mis ma sinuga veetsin ja millal
ma sinuga koos olles naeratasin. Need olid tõelised. Sa arvad, et sa
pole minu jaoks enam piisavalt hea, et sa ei suuda mind õnnelikuks
muuta. kuid kas sa kunagi oled küsinud endalt:mis on õnn? mis sa arvad,
mis teeb mu õnnelikuks? Ma olen üpriski kindel, et ei ole ning sa ei
teagi, et see oled Sina. Kõik sinuga, mis puudutab sind ja mis ei
puutuda. aga sellel polegi vahet, mis puudutab ja mis mitte. tähtis on
see, et sa oled mu kõrval ja et oleksid õnnelik. See, et sa oleksid
rahul, sest mina olen rahul, kui sinagi seda oled. Ma olen õnnelik, kui
sinagi seda oled. ja kui sind poleks, siis peaksin kõigile näitama seda
võltsnaeratust, mis varjab minu sees valitsevat kurbust, kuna sind enam
pole.. Ja keegi ei saa kunagi teada, mida ma tegelikult tunnen ja kuidas
sind tegelikult igatsen.