Pime ja Valge

"Kui me kõik muudaksime oma mõtteviisi ja püüaksime olla paremad inimesed, oleks kogu maailm parem paik," ütles Valge. Tundus, et ta tõesti mõtles oma sõnu tõsiselt.
"Kui igaüks seisaks iseenda õiguste eest, muutuks mõtteviis tõepoolest, aga paremaks inimeseks muutumine läheks keeruliseks. Võib-olla oleks maailm parem paik üldse ilma inimesteta," vastas Pime ning hüüdis võidukalt: "Šahh matt!"

Valge silmitses laual lebavaid mängukaarte ja tõstis pilgu Pime näole. Vastase silmis helkiv violetne tuluke reetis tema mõtteid.
"Me mängime kaarte, mitte malet," sõnas Valge. "...ja sa tegid sohki."
"Ei teinud," vastas Pime süütu näoilmega, kuid silmades tantsiv tuluke muutus veel erksamaks. "Ma lihtsalt mängisin oma reeglite järgi."
Selle peale ei vastanud Valge enam midagi. Ta tõusis lauast, pööras Pime poole selja ja kõndis esikusse. Kuigi ukse sulgemist polnud kuulda, teadis Pime, et Valge oli majast lahkunud.
"Idikas," pomises Pime omaette ning hakkas kaarte laualt kokku pühkima. Ta oli täiesti kindel, et Valge jõudis enne lahkumist tema külmkapist jälle midagi väärtuslikku kaasa haarata..