Birdy nimi meenutab lindu. Vahel tunneb tüdruk ka end sellisena... Linnud on alati olnud hädised, teistele kergeks saagiks, õrnad, saavad palju haiget, nagu Birdygi. Armid katavad tema keha, meenutades talle iga päev, et kõige suurem hirm ja oht on ta ise iseendale ja iga päev läheb vaikne ja pingeline mäng surmaga aina ohtlikumaks. Tundub, nagu libiseks maailm tema haardest ja kalliks saanud inimesed lahkuvad sama kiiresti, kui ilmusid, võttes Birdy südamest killukesi ilma luba küsimata endaga. Birdy ei oota kaitsjat või päästjat, ta on alati üksi hakkama saanud, kindlasti on ta sunnitud ka nüüd oma südant kokku lappima... Alati üksi... Või tegelt pole Birdy kunagi lootnud teistele. Ta teab, mida tähendab pettuda inimestes, kes on temasse lootust sisendanud ja siis lubadusi täitmata lahkunud. Kuid, äkki seekord, see üks ainus kord keegi kuuleb tema hääletuid appikarjeid ja suudab täita selle tühja musta tühimiku Birdy südames, mis enesesse koguaeg negatiivsust tõmbab, sest midagi jääb südames alati puudu. True pistab olevat selleks päästjaks hea kandidaat... või äkki just vastupidi - veel üks põhjus Birdy nimekirjas nimega "Põhjused kauni enesetapu tegemiseks"? Raamatukaas armsa Callmegelise poolt! ♡