Kas ma tõesti näen und? või on see ilmsi? Mulle tundub, et see oleks nagu uni, sest ma ei tunne mitte kui midagi...mulle räägitakse tunnetest, aga mina ei tunne midagi...mis on tunded? kus ma üldse olen? Kas ma olen elus? Ma igatsen midagi, mis pole reaalne... Ma pean und nägema... Miks ma ei tunne, et midagi pole reaalne.

Sa kirjutasid mulle....................................................................................................................................................ja ma kirjutasin vastu Sobib rohkem nendele kellel on hea kujutlusvõime Kaane tegi imeline @VaporwaveFridge

Mungkinkah kalian pernah merasakan yang namanya patah hati -tasyaramadona

See siin on ilus ja salapärane lugu armastusest ja armumisest vanamoodsalt, vähemalt esialgu. Loole annavad salapära ja särtsu mitte kuskilt ilmuvad veripunaste kroonlehtedega roosid. Aga kas ongi tegu armastusega või on see eksitus vaid seotud millegi sügava ja tumedaga?

"Expecto Patronum" è la formula per creare un Patronus corporeo. Una memoria felice, qualcosa di intenso. Eppure, dietro quest'incantesimo si cela tanto altro. Allora, come può Harry, davanti agli sguardi carichi di aspettative dei compagni che si sono uniti all'Esercito di Silente, spiegare a parole cosa si prova a produrne uno? ☾ I do not own this story: @thatsadifferent story on tumblr wrote this content and gave me the opportunity of translating it. 14.01.2018

elu viib keerulistele teele noort neiut Cärolit, kes saab saatuse ohvriks. loe edasi et aru saada. sisu võib olla ropp ja seksuaalne käigu pealt mõtlen ma ei ütle nüüd et 100% kõik on nii v naa. ja kuna teen enda jaoks enamasti ja siiski telefonis võib esineda kirja vigu.

,,Rääkisin eile Brittiga Skype's. Ta oli imelik, kuidagi vaikne.'' Poiss vaatas mulle otsa, kulmud kipras. Ta tundus mures olevat. Närisin ebamugavusest ülahuult, mis oli jaheda õhu tõttu kuiv ja lõhenenud, ning kehitasin ebalevalt õlgu. ,,Kas sa arvad, et tal on keegi teine?'' pärisin, kartes vastust.

-nunca me va a gustar, es un tarado

Mailmas rändab ringi õnnekivi. Kui kellegil hakkab laps sündima otsitakse tänavatelt kivi mida lapsele kinkida. Õnnekivi jääb inimesele niikauaks kui ta saab endale elukaaslase. Siis peab ta viskama kivi tänavale ja siis saab järgmine inimene endale kivi. See lugu räägib Adriannast kellele toodi õnnekivi isa poolt. Kuid tema isaga juhtus õnnetus kui Adrianna oli viiene. Charlotte on tüdruk kellega on ka see õnnekivi 26 aastat kaasas käinud. Charlotte viskaski kivi selle tänavale kus Adrianna isa selle leidis.

Lugu, mille kirjutasin ca kolmandas klassis.