Põgene

Koht kus ma elan on inimesed jaotatud rikasteks keda meie kutsume- erilisteks ja inimesteks nagu meie...tavalised.

"Sa tuled meiega kas hea või siis halvaga" Irve ta näkku oli nagu teibiga kleebitud.

Sel hetkel oleks tahtnud ma talle ühe kõva obaduse anda ja siis oma kuulsat võidutantsu teha, aga ma teadsin et üks vale liigutus ja ma olen ilmelt kas surnud või siis kohe-kohe suremas.

Müürid on liiga kõrged, valvureid on liiga palju, vaenlasi tekib iga hetkega rohkem kui sõpru.

"Sa ei saa põgeneda, Avery!"
"Ma ei oleks selles nii kindel"