Ambivalence

Ärkamine

Ma ärkan suure peavaluga. Oiates teen ma oma silmad lahti ja vaatan, et olen võõras toas, võõras voodis ja võõrastes riietes. Võõrastes riietes? Issand keegi on mu riideid vahetanud.. Mul on seljas mingi pikk pluus, pikkade varrukatega millel on kirjas 'Ramones' ja mõnusad poiste dressid. Tõusen voodis istuli ja vaatan toas ringi. Seintel on erinevad plakatid pesumodellidest ja 80ndate bändidest. Tõusen voodist üles ja kõnnin kirjutuslaua juurde mis asub toa taga nurgas. Laual on mingi autojuhiluba. Selle pildil on mingi päris kena välimusega poiss, tal on kenad lokkis pruunid juuksed mis on kõrvalt maha ajatud ja suunaga taha poole, ilmselt krunni, kinni pandud. Tal on šokolaadipruunid silmad ning silmade all on väsimusest kotid. Ta nimi on Matty Gyles.

Järsku kuulen kuidas keegi kõnnib toa ukse poole. Kurat mis ma teen? Ma kõnnin tagasi voodi juurde ja ronin teki alla ning teesklen magamist.

Toa uks läheb lahti ja mõnus meestelõhn pääseb tuppa. Tunnen kuidas keegi, ilmselt Matty, põlvitab piisavalt, et mu näoga samal kõrgusel olla.

Ta raputab mind õrnalt.

"Hei, ärka üles," ütleb Matty. Ma mõmisen natuke ja teen silmad lahti ning vaatan otsa Mattyle. Vau. Ta on tõsiselt kena.

"Kuidas sa ennast tunned?" küsib ta. Ja ta hääl...

"Mu pea valutab tõsiselt," vastan ma.

"Ma võin sulle aspiriini või midagi tuua kui sa tahad?"

"See oleks tore küll," vastan ma naeratades.

Ta noogutab ning sammub toast välja. Ma tunnen oma kõhus kahtlast tunnet. Kogu sisikond pöörleb. Liblikad. Ei, ära ütle, et ta meeldib mulle... Ma isegi ei meeldiks kellelegi temasugusele. Mu keha on arme täis ja ma olen liiga peenike. Isegi mu näos on palju arme ning mu kätel jooksevad pikad lõikumisjäljed. Kellele meeldiks selline arme täis nõrk tüdruk?

Uks läheb lahti ja Matty astub sisse klaasi vee ja kahe aspiriini tabletiga. Ta ulatas need vaikides mulle ja istus voodi kõrvale maha.

"Räägi mulle, miks sa eile, läbipekstuna, bussipeatuses olid," küsib ta mult, natuke kurva hääletooniga.

"Ma ei taha sellest väga rääkida," vastan ma talle otsa vaadates. Ta noogutab aru saades. 

"Mul on seda suht imelik sult küsida aga kas sul süüa on?" küsin ma, mille peale mu kõht nutab tühjusest.

Ta noogutab ning naeratab mulle. Ma tõusen voodist püsti ning järgnen talle. Toast välja ja paremale on hubane köök. Ta teeb külmkapi lahti ja annab käega märku, et ma tuleks vaataks. Ma võtan külmkapist vorsti ja või ning sulgen külmkapi. Vaatan korra ringi ning leian laualt saia. 

"Ma teen sulle selle valmis," ütleb ta mulle naeratades. Ta lõikab osavalt kaks viilu saia ning paneb siis võid peale. Siis lõikab ta ka vorstviilud peale ja ulatab ühe saia mulle, teise topib ahnelt endale suhu. Ma hammustan häbelikult saiast ühe väikse tüki. 

"Räägi mulle endast natuke,"  ütleb Matty mulle sõbralikult.

"Eeh, ma olen Anastassia ja ma olen 17, 2 kuu pärast saan 18 ja mulle meeldib kunst," vastan ma ebakindlalt.

"See ongi kõik?"  küsib Matty naerdes. Ma noogutan talle häbeliku naeratusega.

"No sellel juhul, mina olen Matty ja ma olen 18 ning mulle meeldib söömine," ütleb ta mulle naerdes. Naeratan talle vastu. Ta tõuseb püsti ning paneb vorsti ja või külmkappi tagasi. 

"Mis sa teha tahaksid?" küsib Matty. Naeratan häbelikult ja kehitan õlgu. Ta võtab mu käest kinni ning viib mind välisukse juurde. Vaatan talle küsivalt otsa.

"Pane omale riided selga," ütleb ta mulle. Ta kõnnib tagasi oma tuppa ja tuleb tagasi oma jopega. Ta paneb oma jalanõud jalga ja võtab siis nagist minu tagi. Ta aitab selle mulle selga ja ma naeratan. Võtan maast oma tanksaapad ja tõmban need jalga. Matty kummardub naeratades ja seob mu jalanõudel paelad kinni. Ta naeratab mulle kui ma olen valmis ning me astume uksest välja.

Ta paneb ukse lukku ja võtab mu käest siis kinni. Matty hakkab jooksma ja tõmbab mind kaasa. Nii me jookseme, hommikul, külma talve õhu sees olles. Ta jääb seisma ja naeratab mulle. Ta tõi mind parki. Park on lund täis aga lume alt paistab rohelust. Me kõnnime pingini ja istume maha. Matty tõmbab midagi oma taskust välja. Suitsupaki. Ta paneb ühe oma ilusate roosade huulte vahele ja pakub mulle ka. Võtan ühe ja naeratan talle. Ta võtab välja tulemasina ja tõmbab mind oma näole lähedale. Korraks arvasin, et ta suudleb mind aga ei. Ta pani meie suitsud koos põlema. Mis siis ikka... Me istume kahekesi hommikuses ja vaikses pargis ning nautisime suitsu. Järsku tõmbab Matty mind tugevalt enda poole ja tõmbab mind mu mõtetest välja. Ta vaatab mulle tõsise ilmega otsa ja suudleb siis mind.