Üks hingetõmme
ja siis ma istun.
Mõtlen mida edasi,
kuhu edasi?
Kuhu jäänud on mu elu?
Kuhu kadunud see sära,
milles peitus mu värav?
Üks hingetõmme
ja jälle on kontroll.
Peab jääma rahulikuks.
Aga ma tahaks nutta,
tahaks karjuda,
tahaks maailma öelda, et
"MA olen siin"
Kuid jäänud olen ma üksi.
Üks hingetõmme
ja ma tõusen.
See otsus polnud lihtne,
kuid teisiti ei saa,
Liiga aheldatud olen,
et liigutada.
Üks hingetõmme
ja samm edasi.
Liialt katki, et minna tagasi.
Süda küll puperdab sees,
kuid
ammu ei tunne ta midagi.
Viimane hingetõmme
ja hüvasti jätan.
Enam pole tagasiteed
ja kindel on mu meel.
Kingin sulle vaid viimase naeratuse,
Sest siit
ma leian Vabaduse.
