Tüdruk nimega Lootus

Kaua ma teadvuseta olin ?

Kööki jõudes oli poiss juba kohvid valmis teinud ja istus laua ääres.
Ma küsisin poisilt: "Kaua ma teadvuseta olin ja mis ta nimi on ?"
Poiss oli päris kaua vait ja vaatas oma tassi, kuid lõpuks vastas siis: "Seitse päeva"
Ma ei tahtnud seda uskuda, mulle tundus nagu oleks see kõik toimunud eile.
Selle peale mõeldes tulid mul uuesti pisarad silma.
Mulle meenus see kuidas ema oli mind löönud, kuidas Allu mu juurest minema kõndis ja kuidas mind koolis kiusati. See kõik tegi rohkem haiget kui enne.
Ma tõusin püsti, küsisin poisilt:" Kus mu asjad on?"
Asjad käes panin end riidesse ja hakkasin ukse poole liikuma, kui kuulsin, et poiss ütles, et ta nimi on Eric.
Ma ei teinud sellest välja ja kõndisin uksest välja.
Väljas oli nii külm ja ma ei saanud alguses aru kus ma olen, kuid siis nägin umbes 150m kaugusel seda parki, kus ma üritasin end jah...
Ma kõndisin läbi pargi kodu poole

21 minuti pärast

Ma lükkasin ukse lahti ja mõtlesin kas minna sisse või mitte.
Lõpuks astusin ma uksest sisse ja hakkasin riideid ära võtma, kuid siis kuulsin ma köögist nuttu... Ma läksin kööki, et uurida mis toimub..
Mu ema nuttis seal, kui ma hakkasin uurima, et mis juhtunud on, vaatas ema mind kui kummitust, ta astus mulle lähemale, kallistas ja küsis: " Kus sa olnud oled? Ma muretsesin nii väga! Anna mulle andeks, et ma sulle nii tegin, ma arvasin, et ei näegi sind enam!" Ma lükkasin ta endast eemale öeldes, et kui ta poleks mulle nii teinud, poleks seda juhtunud, ma vaatasin teda, ning kõndisin siis oma tuppa, ma ei suutnud enam pisaraid kinni hoida.. Mu süda lõi sees nii kiiresti ja tugevalt nagu tahaks ta välja hüpata.
Ma vajusin voodile ning jäin magama.
Ma magasin päris pikalt ja ärkasin siis ema hõike peale.
Ma tõusin ülesse, kõndisin kööki, kus ema tegi pannkooke... Mu suu pidi maani vajuma, kui nägin, et ema on nii vara üleval ja teeb pannkooke, sest tavaliselt magas ta poole lõunani ja pidas pohmakat. Ma küsisin emalt: " Mis toimub?" selle peale vastas ema:"Sa pead kooli minema ja ma mõtlesin, et äkki sa tahad hommikust ka süüa." Ma ei suutnud seda uskuda ja küsisin siis:" Mis ajast oled hakanud sina minust hoolima?" Ma nägin, kuidas emal hakkasid pisarad voolama ja jah, see tegi haiget, aga sama tegi tema mulle, ta tegi mulle haiget... Kuid mina ei suutnud, ma kõndisin tema juurde, kallistasin ja ütlesin talle, et kõik on korras kui ta ei joo... Kuid selle peale lükkas ta mu eemale ja....