Mu huuled on sinised ning pulssi vaevu kuulda. Need sõnad jäid mind kummitama kui arst mu emale seda ütles. Kõndisin pilve ääre peal ning mõtisklesin...
Kas minna tagasi või mitte? Kui ma jääks siia oleks mul väga tore aga mu ema murduks. Vaatasin veel korra pilvepiirilt alla. Mul hakkas oma emast kahju, vaatades kuidas ta ooteruumis ootab ning vahetpidamatta nutab, aga ma tahan kauemaks siia jääda ning ringi vaatada. Ma läksin piirist eemale ning kõndisin paljajalu edasi. Siin oli palju inimesi, lapsi jne. Siin oli ka kodutuid. Kõik neid vaatades tundus mulle et mina saangi ainukesena siin elu ja surma vahel valida. Kõndisin otse, otse, otse, otse ning jõudsin peagi pilveväravateni. Siin on ilmselt elu. Surnud kindlasti seda ei näe, sest nad on juba surnud ning oma pilvel koha leidnud. Kõndisin siis edasi ning valisin kuskile koha kus rahulikult puhata. Istusin kuskile palgile ning vajusin mõttes. Tahaks ikka reaalellu tagasi minna. Tõusin ss püsti ning kõndisin väravateni. Hakkasin kätt välja sirutama kuid..
(Vabandan, et igav aga loodan, et ikka meeldis!)
YOU ARE READING
Elu pärast surma
VampireHei! Siin tuleb juttu 15-teist aastasest neiust Saskiast, kes pole veel kuigi surnud lihtsalt pikka aega koomas olnud. Ta keha vedeleb haiglavoodis aga ta vaim rändab teispoolsuses. Saskia vahel on suur valik elu või surm. Millise valiku Saskia teeb?
