'-. Pritsiv Veri .-'

1. Peatükk - Valentiini päev

Chad keeras vaikselt külge. Ta ei tahtnud veel üles ärgata. Täna on kohe valentiinipäev. Ta tõusis vaikselt voodist. Ta vaatas ringi ja näga kuidas Blade on telefonis.

"Kallis?"

Hüüdis Chad vaikselt. Blade ei kuulnud teda. Chad tõusis vaikselt voodist üles ja vaikselt kõndis Blade poole.

"Blade?"

Küsis Chad ja puudutas õrnalt Blade'i õlga.

Blade mörises ja tatistas vaibale suure verise klimbi. Chad tõmbus ehmunult eemale ja tõmbus toanurka. Teda märgates muutus Blade'i nägu kohe murelikuks.

"Anna andeks, palun, ma ei mõlnud, Chad, päriselt ka."

Blade sirutus Chadi käe poole kuid Chad tõmbus eemale.

"Ma- lihtsalt lähen pesema,"

Pomises Chad ja läks vannituppa, sulgedes enda järel ukse. Blade kuulis kuidas Chad vee jooksma pani. Ta ohkas.

Viimasel ajal oli tal nii palju probleeme. Tal oli mingi seletamatu ärevus, mis jälitas teda ööl ja päeval. Chad tõmbus temast iga päevaga üha eemale, ja ta ei saanud aru, miks. Samuti nägi ta märke sellest, kuidas ta vanemad üritasid temaga ühendust saada.

Blade tõusis püsti ja kõndis akna alla. Ta ringutas ja vaatas kurvalt aknast välja.

Järsku kuulis ta koputust. Ta pöördus ja läks ust avama.

"Täna kell 16 tuleb tuba vabastada,"

Kõlas summutatud hääl enne, kui Blade jõudis ukse lahti teha. Ta kuulis veel summutatud samme, mis kaugenesid.
Ta mühatas ning otsustas minna jalutama. Enne veel koputas ta vannitoa uksele.

"Chad, ma lähen välja. Olen varsti tagasi."

Ütles ta vaikselt. Mingit vastust ei tulnud. Ta ohkas ja pöördus, et minema hakata. Ta haaras oma jope ning suundus uksest välja.

Oli külm hommik. Sügis hakkas tulema. Neil saab olema talvel raske peavarju leida. Blade'il polnud viga midagi, temal kui vampiiril kasvab ju tihe talvekarv. Kuid Chad ei pruugi ellu jääda.

Blade lonkis mööda metsateed edasi. Järsku kuulis ta prõksumist. Ta pöördus, ning nägi, et üks erak oli endale kuuse alla uru kraapinud. Blade vangutas pead ja sammus edasi.

Veidi aja pärast hakkasid tema vampiirisignaalid undama. Ta kikitas kõrvu ja limpsas maitseid. Tema vanemad olid läheduses. Ta läks häälte suunas ning nägi tee ääres seismas oma vanemate autot. See oli väga halb, kuna järelikult olid tema vanemad neid jälitanud.

Ta varjus oksa taha, ning nägi kuidas autost astus välja hoopis nende maja teener.

Teda Blade ei vältinud ning tuli oksa tagant välja.

"Hea, et teid leidsin, Tera Juunior,"

Rääkis teener.

"Mul on teile tähtis teadaanne. Nimelt on teie vanemad surnud ning seega tuleb teil hakata piirkonda juhtima."

Sellist uudist Blade ei oodanud. Kuidas said tema vanemad surnud olla? Miks oli tema järsku vastutav? Mis toimub?

Kuid ta ei saanud seda kõike teenrilt küsida, kuna too oli juba autosse läinud ja minema sõitnud.

Blade oli segaduses. Vaikselt hakkas ta tagasi nende ööbimiskohta kõndima.