OLIVIA • eesti keeles

1

"Mu nimi on Susie," tutvustasin end Gregile, kes tervituseks mu kätt suudles. Olime laua ääres istunud juba 30 minutit ja üksteisega tutvust teinud.

"Meeldiv tutvuda, mu nimi on Greg."

Tegelikult teadsin ma täpselt ta nime, vanust, elukohta ja kõike muud. Mulle oli ennist kõik selgeks tehtud, et Gregis minu vastu kindlasti huvi tekiks. Rääkisin temaga numbritest ja tegin talle selgeks, et täna õhtul olin mina tema hea õnne talisman. Ilmselt see enesekindluse süst aitas tal ta pokkeris mõned kenad summad võita. 

Toetasin enda käe ta jalale, silitasin seda ja volksutasin enda pikki kleebitud ripsmeid, et ta mu vihjest kindlasti aru saaks. Ta pani mulle käe põlvele ja sosistas kõrva, et me võik siit edasi liikuda. Noogutasin talle ja tõusin toolilt. Haarasin enda mantli ja käekoti ning Greg tõusis mu järel. Ta asetas enda käe mu alaseljale ja juhtis mind kasiino uksest välja. Ma ignoreerisin külmavärinaid, mida ta käsi minus tekitas, aga pidin seda veel maksimaalselt 2 minutit kannatama. 

"Ma ei ela siit kaugelt, võime läbi pargi minna," teatas ta. Ka see ei olnud mulle uudis, see oli osa plaanist, et ta õigesse kohta meelitada. Nõustusin temaga ning kõdisime pimeda pargi poole, kus Kyle ja Trey juba ootasid. 

Nägin eemalt juba Kyle ja Treyd pingil istumas, nad rääkisid omavahel millestki, kuid täpsed laused meieni veel ei kostunud.  Nad olid riietatud üleni musta ja jätsid üsna hirmutava mulje. Jõudsime neile lähedamale ja tsirkus läks lahti.

"Tibukene, kus sa lähed?" hüüdis Kyle, et Gregi tähelepanu võita. 

"Tule parem meiega, sul on meiega kindlasti palju lõbusam, kui selle kortsus vanamehega, kes voodis midagi teha ei jaksa," hirnus Trey. 

"Kuidas te julgete noore daamiga sellisel viisil rääkida?" astus Greg mu kaitseks välja. Oh, kui sa vaid teaks. 

Kyle kõndis meile vastu ja tõukas Gregi, nii et too pikali kukkus. Greg ei jõudnud mind õnneks endaga maha pikali tõmmata. Enne kui Greg toimunust arugi sai, hoidis Kyle relva ta laubal. 

"Anna enda papid siia," kamandas Trey, kes nüüdseks Gregi kõrval seisis. 

"Kerige perse!" 

"Ma ei hakkaks vastu, kui ma sinu olukorras oleksin," teatas Kyle ja Trey lõi Gregi pikemalt mõtlemata jalaga makku, mis mehel hinge kinni lõi. Enne kui Greg sai paluda, et ma abi kutsuks, tabasid teda uued löögid mõlema mehe poolt. 

Ma jalutasin olukorrast veidi eemale ja otsisin kotist suitsu. Süütasin selle ja tõmbasin rahustuseks mõned mahvid, et saaksin klohmimisest hetkeks eemale. Kuigi ma olin osa olnud sellest pettusest, kauem kui oleksin tahtnud, ei meeldinud mulle seda pealt vaadata. 

Poisid jätkasid Gregilt väljapressimist, kuni ta oli nii läbi pekstud, et enam sõna suust ei saanud. Greg ja Trey võtsid temalt kõik raha ja väärtuslikud esemed ning jätsid ta maha vedelema. 

"Mõtlesin, et sa lõid põnnama Liv," ütles Kyle kui liikusime auto poole, mis asus teisel pool parki. Ta pani ühe käe ümber mu piha. Pakkusin talle enda pooliku suitsu, mille ta vastu võttis. 

"Millal see enne on juhtunud?" 

"Ajad siin mingit imelikku juttu, et enam ei taha," kostis ta mulle vastu.

"Ütlesingi, et see on viimane kord. Ma tahan normaalset elu hakata elama," 

"Hakkab jälle pihta," pomises Kyle ja tõmbas mind pihast endale veel lähedamale. Ta tõmbas suitsu lõpuni, kustutas koni ja viskas selle niiske muru sisse. "Ma ütlesin sulle, Oliver oli mulle võlgu ja nii kaua pead sa minu heaks töötama, kuni oma venna võla tasutud saad." 

"Mine perse, Kyle," ütlesin talle ja võtsin ta käe oma piha ümbert ära, "ma ütlesin, et ma võin sulle selle kinni maksta. Mulle ei meeldi see jama enam." 

"Ja ma ütlesin, et see variant ei sobi mulle!" käratas ta vastu. 

Meie seljatagant kostus mingi lärm. Tundus, et keegi oli Gregi leidnud ja hüüdis, et on vaja kutsuda politsei ja kiirabi. Enne kui ma Kyle'le vastata jõudsin, haaras ta mu käest ja me jooksime autosse, mis meid varjulises kohas ootas. 

"Tubli töö, Liv," kiitis Lou, meie autojuht, ja vajutas gaasi, et sündmuskohalt kaduda.

"Vii meid garaaži ja siis loeme kokku, mitu tuhat me selle nässi käest saime. Vanamehel olid normaalsed papid taskus. Andsime talle ikka nii, et talle jääb pikaks ajaks meelde, et ei tasu linnukesi koju viia. Eriti minu oma," teatas Kyle uhkelt ja patsutas mu kintsu. 

Ma oleks tahtnud Kyle'le öelda, et ma ei ole tema linnuke, kuid teadsin paremini, kui talle teiste meeste ees midagi sellist öelda. Meie omavaheline suhe oli kõike muud kui tavaline. Me ei olnud enam ametlikult koos, kuid mul oli keelatud ükskõik, millised suhted teiste meestega, kes ei kuulunud meie punti. Ka seal oli tüüpidele selgeks tehtud, et mina kuulun talle. Nagu ma oleks mingi asi. Ainuke, kes aru ei saanud, et meie suhe on läbi, oli Kyle, ükskõik kuidas ma talle seda selgeks ei püüdnud teha. 

Ta hoidis end vägisi mu küljes kinni ja kui ma talle ei allunud, tegi ta mulle liiga. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Praegugi katsid mu mantli varrukad sinikaid mu kätel, mille ta oli mõned päevad tagasi mulle tekitanud, kui püüdsin talle selgeks teha, et ma ei soovi enam sellistest asjadest osa võtta. Keegi ei teadnud, et Kyle mind vägisi selle jama sees hoidis ja ma ei saanud sellest ka kellelegi rääkida. Ta tegi mulle selgeks, et siis ma lõpetan samamoodi nagu mu vend Oliver. 

Surnuna.