Valed

Kõik on okei...

Nüüd on kõik okei...

Ärkan hommikul suure peavaluga. Ma oigan. Ma tõmban kaardinad lahti ja sirutan kätt et vaadata oma telefonist kellaaega. Alles nüüd kuulen ma helinat. Drew helistab mulle! Vajutan rohelisele nupule ja tõstan telefoni kõrva äärde.

"Ja musi?"

"Minu Jamieke, ma helistasin sulle kolm korda!" Drew paanitseb naljatledes.

"Ha-ha-ha, Drew. Seda sa saadki, kui helistad mulle enne ühte. Mida sa soovid, mu härra?"

"Vabandage, mu leedi, kell on kolm peale lõunat. Ma ei tahtnud häirida teie iluund."

"Mine metsa oma teietamisega. Ma ei teadnud et kell nii hilja on, pole minu süü, et sa hoidsid mind kella seitsmeni üleval."

"Eee... Sina olid see, kes ei lasknud lahkuda, ära üritagi pääseda, kallis."

"Okei okei," lausun pooleldi naerdes "mis sa soovid musi?"

"Sooviks oma tüdrukuga minna kohvi jooma ja võibolla muid asju tegema, muide ma pilgutan silma praegult. Näe, see ongi, miks ma tahan sinuga kokku saada! Ma ei saa isegi räpaseid nalju teha ilma et need piinlikuks muutuksid."

Ma hakkan naerma ning naeran järjest umbes viis minutit sest ta on nii piinlik inimene. Kui naer lõpuks vaibuma hakkab, lausun:

"Issand jumal, Drew. Okei okei, ma tulen! Saame meie pingi juures kokku tunni aja pärast, sobib?"

"Oi ei ei ei ja veelkord ei! Sul on aega kümme minutit, et tulla meie pingi juurde, musi musi." lausub ta ja lõpetab kõne.

Ma teen vinguvat häält ja hakkan juba toas ringi jooksma. Ma pean olema valmis kümne minutiga, teete nalja või?

*20 minutit hiljem*

"Sa jäid hiljaks, mu imelilus tüdruk." lausub Drew, kui ma jõuan meie pingi juurde. Ma naeratan ning langen tema embusesse. Ma igatsesin teda rohkem kui arvata võiksin.

Järgmised 30 minutit kõnnime me pargis ning lõpuks lähme kesklinna otsima kohvikut.

"Drewwwwwww!" vingun ma. "Ma ei taha kohvi juua! Ma tahan midagi külma täna on nii palav!" vingun ma edasi ning Drew pööritab oma silmi. Ta hammustab oma põske, et mitte naerda. Ma märkan seda ning teen veel vinguvaid hääli ja ripun ta käe küljes nagu viie aastane.

"Jamie, sa käitud nagu viie aastane." ta naerab vaikselt. Ma mossitan selle peale ning ta vaatab mind ja muigab.

"Mida sa vaatad?" küsin ma näideldud vihaga ja mossitan edasi.

"Need huuled saaksid mulle nii häid asju teha, kallis."

Mu suu vajub lahti ning ma tõstan oma kulmud kõrgemale, kui kunagi varem, üllatusest.

"Jamie, sa parem pane see suu kinni enne kui ma hakkan tegema midagi, mida ma ilmselt ei kahetseks, aga sina küll." ta muigab.

Ma panen suu kohe kinni kuid mu kulmud jäävad sama kõrgele ning mu silmad on ikka hiiglaslikud ja vaatavad üllatunult tema poole. Peale umbes viite minutit tema vaatamist, mu kulmud langevad tagasi normaalsele kohale kuid ma ei saa oma pilku temalt pööratud. Ma olen tõesti nii õnnega kaetud, et mul on selline poiss. Ta on nii ilus. Ma annaks ükskõik mida, et ta ei lahkuks mu juurest. Ma ei oleks tegelt üllatunud, kui ta jätaks mind mingi hoora jaoks, kes oleks palju ilusam kui mina. Mu mõtted täituvad kurbade asjadega.

Ei lähe kaua kuni ta märkab, et ma olen vaadanud teda kümme minutit järjest. Ta vaatab mu poole ning neratab ülbelt kuni ta märkab mu kurbi silmi, ilmselt.

"Kallis, mis on viga? Kas ma tegin midagi halvasti? Ma ei mõelnud seda niimodi, ma tegin lihtsalt nalja.. Anna andeks... Kallis?" ta vaatab mind muretseva pilguga ja jääb seisma. Ma peatun ka, automaatselt. Mu mõtted jätkuvad ning mu silmad lähevad fookusest välja.

"JAMIE HALLOO?? Maa kutsub Jamiet!?" ta viibutab oma suure käega mu näo eest.

"Oih... vabandust.." ma pööran oma pilgu temalt ja vaatan teiselpool teed olevat imeilusat tüdrukut, kes jalutab oma koeraga. Ta vaatab Drew'd. Kui see hoor oma pilku ära ei pööra siis ma kägistan selle koerarihmaga ta ära. Ma vaatan teda surmava pilguga ning ta pöörab pilgu tagasi oma koerale, punastades. Jah, sa parem vaata minema, hoor.

Ma pööran pilgu tagasi Drew'le ning näen, et ta vaatab tüdruku tagumikku. MIDA??!? MIDA TA ARVAB ENDAST? OKEI MA LAHKUN.

Ma hakkan edasi kõndima, endal nägu vihast, kurbusest ja piinlikusest punane.

=====================================================================================

NONII LAPSED, kas teile meeldis? Mulle meeldis seda kirjutada. Ma saan igasuguseid detaile lisada oma originaalsele plaanile ning ma muutsin vähemalt kolm korda seda kõike. Olge tänulikud et ma ei postita seda veel viis kuud hiljem. Igatahes, tänage Meribeli (mu lolli sõbrannat) kes tahtis, et ma uue osa paneksin üles. Eeeeeeehh jah. See on kõik, näeme hiljem lillekesed.