Lahutamatud

2.

Laupäeva hommik oli pilvine kuid samas soe. Ema rääkis enne tööle minuket veel mingist probleemist, mis koolis on ja sellepärast pole ka tulevasel nädalal kooli. See oli nõme, et mõlemad mu vanemad töötasid ka nädalavahetusel, me ei saanud kunagi koos aega veeta.
Ma ei viitsinud hommikul ärgates oma tudukaid seljast võtta ja pikutasin niimoodi terve päev diivanil, teleka ees. Kati helistas mulle paar korda, et kokku leppida mis kell ta õhtul läbi tuleb. Olin tukkuma jäänud kuni mu telefon helises ja helistajaks oli ema.

"Jaaaaaaa?" vingusin uniselt.

"Kuule, me isaga ei tule täna koju. Ma loodan, et saad hakkama? Kati nagunii tuleb ju sinu juurde ööseks, jah?"

"Mhm..."

"Olgu, ole tubli, me armastame sind isaga!"

"Mina teid ka!"

Ma andsin ka Katile teada, et mu vanemad ei tule ööseks koju. Kella viie paiku käisin pesus, viskasin jalga lühikesed püksid ja särgi, sest välja minna polnud mul küll plaanis. Juuksed panin tavalisse punupatsi ja meiki ei suvatsenudki ma teha.
Kella kaheksa paiku ütles Kati, et hakkab kohe tulema ja et tal on mulle ka väike üllatus. Teades teda juba 5aastat, siis tema "üllatused" ei tähenda kunagi midagi head.
Mõne hetke pärast käisdki uksele koputused. Ma tõusin ja läksin ust avama. Ust avades avanes mulle pilk Katile, kellel oli käes krõpsud ja vein, Tomile, kes seisis niisama ja Karlile kellel oli käes roosid. Ma naeratasin häbelikult ja mõtlesin, et ma tapan selle kuradi Kati ära.
Ma kutsusin nad sisse ja siis kinkis Karl mulle roosid, ma isegi ei tea miks, aga see pole oluline. Ükski poiss polnud varem mulle roose kinkinud. Tegelikult pole mul üldse poistega mingit teemat olnud.

"Muideks, sa näed hea välja täna." ütles Karl.

"Mida sa ajad, tal pole isegi meiki peal, täielik shrek on ju!" naeris Kati. Okei, ma vihkan teda veel rohkem nüüd.

"Mida sa ajad? Minu arvates on küll ta väga ilus ja veel ilma meigit ka, wow lihtsalt!"

"Tead, kui sa üritad nende komplimentidega voodisse meelitada, siis jääb ära. Tal pole isegi esimest suudlust veel olnud. Niiet ära ürita, eks?"

Ma naersin ainult Kati ja Karli vestluse peale, sest kes ikka minusugust tüdrukut voodisse tahaks?
Ma ütlesid, et nad kõik jäävad ööseks siia, kuigi Karl oli natuke kõhklev. Me kuulasime muusikat, rääkisime juttu ja nemad jõid ka veini. Meil tuli teemaks sõbrapäev, mis oli varsti tulemas ja see tegi mind kurvaks, sest peale seda kui Kati kohtus Tomiga, olen olnud ma sõbrapäeval üksinda.
Ma vabandasin ja läksin oma tuppa ära, et natukene üksinda olla, sest kartsin, et hakkan nutma kohe. Ja see juhtuski. Ma lihtsalt pikutasin oma voodis ja nutsin. Natukese aja pärast koputas keegi mu toa uksele ja kui selle avasin, seisis seal Karl. Ta vaatas mind hetkeks kahtlase näoga kuid siis kohe kallistas mind.

"Mis juhtus? Miks sa nutad?"

"Ma ei tea ise ka, kõik need sõbrapäeva värgid...Peale seda kui Kati Tomiga kohtus, olen suht üksinda olnud sõbrapäeval..."

"No siis see aasta enam pole."

"Ah?"

"Mhm, ma luban, käsi südamel, et veedan sõbrapäeva koos sinuga, me oleme ju sõbrad?"

"No kuule, sa ei pea. Kindlasti on palju tüdrukuid, kes eelistaksid ise sinuga olla ja kellega eelistaksid ka sina olla ju?"

"Ei, unusta selline asi kohe ära. Kui ma ütlen, et tahan koos sinuga olla sõbrapäeval, siis ma mõtlen seda ka tõsiselt, okei?"

"Okei...aga ma arvan, et ma vist lähen magama, soovin veel neile tuviksetele head ööd. Sa magad siis diivanil?"

"Nojah, mis mul muud üle jääb."

Ma käisin all ära, tegin Karlile ka diivani lahti ning andsin voodipesu talle. Käisin enne magama minekut pesus ja panin tudukad selga ehk lühikesema särgi ja lühkarid.
Kuigi ma tõesti üritasin magada, ei suutnud ma ikkagi. Mul oli nagu väiksel lapsel jonnimis tuju. Ma nutsin jälle, ilma mingisuguse põhjuseta. Ma otsustasin minna ja vett juua, ma südamest lootsin, et kõik magavad juba. Kui ma olin klaasivett ära joonud ja pöörasin end näoga suuretoa poole, avanes mulle pilt Karlile, kes istus bokserite peal voodil ja vaatas mind.

"Sa nutsid jälle?" küsis ta murelikul toonil.

"Natukene, kuigi ma ei tea miks..."

"Tule siia," ütles Karl ja tõusis püsti. Kas ta kavatseb mu ära vägistada? Ma tõusin ja läksin tema juurde. Ta kallistas mind hästi tugevalt ja siis naeratas mulle.

"Oh, tugev kallistus oli..."

"Teeme nüüd nii, et sa ei nuta enam ja üritad magada, eks?"

"Aga ma ei suuda ju..."

"Tahad...noh, ma ei tea...minu kõrval magada?"

"Eee...miks?"

"No äkki saad siis paremini magada või midagi, aga sa ei pea kui sa ei taha."

"Me võime ju proovida..."

Niisiis läksimegi koos voodise, sama teki alla. Ta tõmbas mind tugevalt kaissu ja silitas mu kõhtu. Ta lõhnas nii hästi ja ta kaisus oli megahea olla.

__________________________________

Noh, aastake läks aga uue osa sain üles :)))

Votege ja kommige kaaaa :DD