Ma Hoian Sind

1. Osa

"Kelly ärka üles sa jääd muidu kooli hiljaks!" karjus mu vend mulle otse kõrva, mille peale ma voodist maha kukkusin. Tema ehk mu väike vend Sander kes ei suuda mind normaalselt üles äratada ilma et ta naerma hakkaks, oli naeru kätte suremas. Mina teisest käest hoidsin oma ninast kinni mille ma olin vastu maad ära löönud. Tubli töö venna. Ma tõusin püsti ja ajasin veel naerva venna oma toast välja. Siis ma läksin oma kapi juurde ja võtsin välja Panic! At The Disco bändi särgi ja mustad retuusid ning tõmbasin need selga. Järgmisena ma läksin vannituppa ja vaatasin end peeglist. See mis ma sealt nägin polnud ilus vaatepilt. Mu juuksed olid püsti igat pidi, mul oli täielik padja nägu peas ja kokkuvõttes ma nägin välja nagu ma oleksin traktori alla jäänud. Ma kammisin oma tumepruunid juuksed ära ja tegin kerge meigi, ehk ripsmetušš ja tegin oma kulmid korda. Nüüd ma nägin juba normaalsem välja. Kui ma sain oma tegemistega vannitoas valmis siis ma läksin kööki. Sander ja mu väike õde (Triin) hakkasid naerma kui nad mind nägid.
Ilmselt on ka teada miks.
Mul ei olnud kõht väga tühi nii et ma võtsin lihtsalt oma kohvi milleta ma ei tea mida ma teeks ja istusin laua taha. Sander ja Triin olid lõpetanud naermise millele ma olen väga tänulik ja sõid oma hommikuhelbeid edasi.
Suvevaheaeg oli just lõppenud ja ma pole sellega veel täiest ühele nõule saanud, aga mida ma saan sellega peale hakata? Ma lõpetasin oma kohvi ja tõmbasin oma converse-d jalga, ning panin omale musta jaki peale. Ma võtsin oma koti ja jooksin kodust välja.

Ma kõndisin umbes 10 minutit kuni ma jõudsin kooli. Ma läksin omakapi juurde ja tegin selle lahti. Ma panin oma koti sinna sisse ja võtsin matemaatika asjad välja. Kui ma oma kapi ukse kinni lükkasin ja hakkasin klassi poole minema siis mulle kõndis otsa Kevin, meie klassi pede, või noh... kiusaja. "Vaata ette emo" lausus ta. Mind see väga ei liigutanud kuna ma tean et ta kiusab kõiki ja ta teeb seda lihtsalt et tähelepanu saada. Ma läksin klassi ja istusin taha ritta kus ma tavaliselt olen istunud.

Mu parim sõber kes käis varem meie klassis oli see aasta ära kolinud Inglismaale mis oli mulle olnud väga raske kuna ta oli mu ainus sõber. See on ime, et ma suve üle elasin ilma temata, või no mitte väga hull kuna me rääkisime peaaegu iga päev Skype-is. Aga ikkagi see et ta ära läks ja mind siia üksi jättis liigutas mind väga.

Ma polnud arugi saanud et tunnikell oli helisenud ja klass oli inimestega täitunud. Mina istusin üksi taga pingis, sellest pole midagi, mulle meeldib üksi istuda. Ma saan nii mõelda enda asjadest ilma et keegi mind segaks.

Õpetaja, oli just klassi sisenenud ja hakkas rääkima kui uks uuesti avanes. Sealt jalutas sisse keegi keda ma polnud varem näinud.

Pikk poiss, tumedate juustega, roheliste silmadega, väga armsa naeratusega.

"Oh, ja kas sina oled siis meie uus õpilane, jahh?" õpetaja küsis. Uustulnuk noogutas. Õpetaja viipas käega minu poole ja ütles talle "tundub, et Kelly juures on ainuke vaba koht, mine istu ta juurde." poiss vaatas mu poole, naeratas ja hakkas mu poole liikuma.

Tüdrukud klassis hakkasid oma juustega mägima ja tegid oma barbie nägusid talle. Ma üriasin silmsidet mitte tekitada ja vaatasin õpetajat.

Poiss istus mu kõrvale ja vaatas mind oma kenade roheliste silmadega ning naratas uuesti. Ta ulatas oma käe välja ja lausus "Ma olen Enrico" ma raputasin ta kätt ja ütlesin "ma olen Kelly" ma naeratasin talle ja vaatasin siis tagasi oma vihikusse kuhu me olime hakanud ülesandeid kirjutama. "Näib et sulle meeldib Panic!" ütles ta ja näitas mu särgile. Ma jällegi naeratasin ja ütlesin "jaa, ma armastan nende laule, sulle ka?". Ta noogutas.

Mulle tundub et meist saavad head sõbrad.

Peale seda tundi kui ma olin kähku klassist välja tormanud, jooksis Enrico mulle järgi. "Hei" ütles ta. Ma vastasin samaga. "Mis sa nii kähku välja tormasid?" ta küsis. "No tead küll, kool, kõik tahavad kähku ära saada" vastasin ma. "Mhmmm, mis järgmine tund on?"
"Inglise keel peaks olema"
"Lahe, mulle meeldib inglise keel"
"Mulle ka"

Ma olin oma kapi juurde läinud, et oma inglise keele asju võtta. Ma olin just oma kapi lahti teinud kui keegi selle täiest jõust kinni lükkas. Ma pöörasin ümber ja nägin Sophie-t meie klassi bitchi. Ta vaatas mulle silma, naeratas õelalt ja hakkas oma barbie häälega rääkima "noh, oled üllatunud? Hmm, kuule loom, hoia Entsust eemale, mind ei huvita kes kellega rääkima hakkas ja et ma teda ei tunne aga..." enne kui ta jõudis lõpetada seisis Enrico ta selja taga ja vaatas teda üllatunud näoga. Sophie tuli mulle lähemale ja sosistas mulle kõrva "... Ma saan ta". Sophie vaatas Enrico poole naeratas ja kõndis minema. Ma vaatasin talle ehmunud näoga järele.

Mis just juhtus?

Ma võtsin oma inka asjad välja ja me läksime klassi. Me istusime taha pinki ja rääkisime juttu.
Tuli välja, et me olene taga üpris sarnased. Nagu meil on sama muusika maitse, tal on noorem vend ja õde nagu mulgi ja meil on samamoodi üpris vähe sõpru. "Tead sa oled praegu mu ainus sõber" ma ütlesin talle. "Aga kas sul siis koolis sõpru polegi?"
Ma vastasin "mul oli, aga ta kolis ära suve alguses" ma vaatasin maha. "Aww, pole midagi, sul olen mina" ütles ta mind kallistades. Ma vaatasin talle silma.

Oh god, tal on nii ilusad silmad...

"Aitäh" ma ütlesin talle naeratades. Ta naeratas jälle ja siis helises tunni kell.
Peale inkat läks kool väga ruttu mööda.

Ma olin just oma koti kapist välja võtnud ja hakkasin uksest välja minema. Enne kui ma jõudsin ukse lingist kinni võtta, oli kellegi käsi selle peal ja hoidis mulle ust lahti. Mulle vaatas Enrico otsa ja tal oli väga hea tuju. Ma läksin uksest välja ja tänasin teda. "Pole tänu väärt" ütles ta.
Ma ei osanud muud teha kui naeratada. Ta märkas et ma punastasin ja üks "awww" oli kuulda ta suust. Ma hakkasin naerma. Ta küsis mult, et kas ma tahan jäätist. Ma nõustusin.
Kooli lähedal oli üks jäätise putka, ta võttis mu käest kinni ja vedas mu sinna.
"Mis jäätist sa tahad?" küsis ta
"Mango" ma vastasin.
Müüja tuli meie juurde ja küsis "ja mida teile?", "üks mango ja üks šokolaadi".

Ta on nii armas. Oota mida ma teen, ma alles kohtusin teda.

Enne kui ma midagi märkasin, oli ta juba mõlema jäätise eest maksnud ja me kõndisime kiikede poole.
Me istusime kiikede peal, sõime jäätist ja lobisesime.
Kui me olime lõpetanud oli kell juba 17:13. Mu telefon hakkas helisema. See oli mu ema. Ma vajutasin rohelise nupu peale ja panin telefoni kõrva äärde. "Jah?" ma ütlesin. "Kelly kus sa oled, on suga kõik korras?"
"Jaa emps minuga on k õ i k korras"
"Okei kullake, ürita pooleks kodus olla, tsau"
"Tsau"

Enrico vaatas mind õnnetu näoga "on kõik korras?"
"Jaa kõik on korras, lihtsalt ma peaks hakkama koju minema"
"Aa okei, noh, ma hakkan ka siis vist minema" ta vaatas mulle otsa. Ma tegin talle kalli ja põsele musi. Ta naeratas ja ütles tsau. Ma vastasin samaga ja lehvitasin talle. Ta lehvitas vastu.

Kas ma just tegin talle musi? Lollakas Kelly, nüüd ta arvab et ta meelib mulle, miks ma seda tegin?

Enrico POV

Kas ta just tegi mulle põsele musi? Ma hakkasin punastama. Ma naeratasin suurelt ja ütlesin talle headaega.
Kas see on normaalne? Oi appikene ta vist meeldib mulle.

Mängi lahedat ja ära välja näita.

Ma läksin suure naeratusega koju ja mõtlesin mis just juhtus.

Okei, hei!
Siin on siis esimene osa. Ma loodan et teile meeldis see ja mulle meeldib väga seda kirjutada. Praegu mul pole midagi muud öelda!