On õhtu. Hakkab hämarduma. Pikutan oma toas ja passin telefonis. Isegi facebookis pole midagi huvitavat. Lähen alla kööki. Äkki on söök valmis. Köögist tuleb head lõhna kuid kohalejõudes näen et toit alles küpseb. Oeh nii igav on. Elutoas istuvad ema ja Stella ning vaatavad telekat. Sealt tuleb mingi seebika kordus. "Ma lähen õue" lausun eemale ja lähen koridori." Tule varsti tagasi" hüüab ema vastu. Panen jaki selga ja tennised jalga.
Õues on nii mõnus.
Mmm õues on nii mõnus. Taevas on heleroosa ja väga soe on. See on natuke üllatav kunas alles tuleb kevadvaheaega. Ainult kaks päeva on vaja veel koolis käia. Jalutan metsa see on siinsamas lähedal jõe kaldal. Mina elan eramajade rajoonis. Siin on pärispalju loodust. Istun kivile ja vaatan jõge. Kell saab juba kaheksa aga ma ei taha koju minna. Mulle meeldib siin käia. See on nagu minu salakoht kus saa rahulikult oma mõtteid mõelda. Olen omades mõttetes kui kuulen mingit sahinat ja siis okas praksumist. Tardun kivikujuks. Äkki on see mõni metsloom. Appi. Sahistamine kõlab aina lähemalt. Siis astub aga põõsaste vahelt välja poiss. Suur on minu ehmatus kui näen et see on seesama ilus naabripoiss. Ta pole ilmselt mind veel märganud. On üsna pime ja minu ümber on pärispalju põõsaid.
Ta hakkab minu poole liikuma ja märkab mind. Ta paistab päris jahmunud kuid siis toibub ja istub minu kõrvale kivile. Istun natuke eemale. Ega palju ei saagi kivi pole eriti suur. "Kas sina oled see tüdruk naabermajast?"küsib poiss. "Jah olen" vastan jõge vahtides. "Mis su nimi on ma olen Willem "küsib ta. "Mina olen Flora" vastan. Ma ei tea miks aga ma ei usalda teda.
YOU ARE READING
Ihaldatu
Teen FictionFlora on 17 aastane tüdruk keda ihaldavad kõik. Tema aga soovib oma ellu ka armastust mitte ainult iha. Flora naabermajja kolivad kaks venda. Nad on toredad, iluad ja sõbralikud sellepärast kadestabi Flora neid. Neil on inimeste armstus ja austus.
