"Ega ma eluks ajaks ei jää ju, ma tulen aasta pärast tagasi," ütlesin emale, kui ta oli mind juba peaaegu oma kallistusest ära tapnud. Isa ohkas. Ema lasi mind lahti, ma võtsin enda kohvrid ja lehvitasin neile. "Ole siis tubli!" ütles ema veel, kui pea ära keerasin ja lennuki poole kõndisin.
Astusin lennukile ning istusin ühele istekohale, kus kõrval istus üks meesterahvas. Tundus suht tuttav, oleks tahtnud silmi ka näha, aga tal olid tumedad päikeseprillid ees. Ma seadsin end hästi istuma ja vaatasin lennukis ringi. Paljud olid korealased, kes vist lähevad oma kodumaale tagasi.
Otsisin oma telefoni ja kõrvaklapid ülesse. Olin otsustasin kpopi kuulata. Super Junior K.R.Y laul "Fly" hakkaski kohe, aga mul polnud veel kõrvaklapid ühendatud ja kõrval istuv meesterahvas muigas. Muigasin ka ja ühendasin kõrvaklapid ära.
Olin vist tukkuma jäänud. Igatahes, kui silmad avasin, oli juba hämaram. Loodetavasti ma jõuan ikka keskööd kohale, muidu pean väljas külmetama. Kõrvaklappides käis Super Junior K.R.Y laul "Sorry Sorry Answer". Võtsin kõrvaklapid peast ja panin muusika vait. Telefoni ja kõrvaklapid panin pükstetaskusse.
"Tere," ütles meesterahvas mu kõrval inglise keeles. Arvatavasti sai aru, et ma ei oska koreakeelt eriti. Vastasin talle samaga ja naeratasin laialt. "Nagu ma kuulsin, meeldib sulle Super Junior?" küsis meesterahvas ühe küsimuse. Vaatasin talle silma, tal oli ikka päikeseprillid ees. Noogutasin. "Kui küsida tohib, siis kes su lemmik sealt on?" küsis ta uuesti. "Mm... Yesung," vastasin viisakalt ja tundsin, et punastan. Kurat küll, tee veel mark ka täis jah, kirusin ma ennast. Meesterahvas muigas. "Päriselt?" "Jah," vastasin muiates. Miks ta mind ei usu?
Meesterahvas võttis prillid eest ja jälgis mind. Nüüd ma teadsin, miks ta mulle tuttav tundis. Ta oli... YESUNG! Ma ei suutnud seda uskuda ja näpistasin end. Aga ei, see oli päriselt. Puhkesin nutma ja kirusin end taas. "Omg," suutsin vaid öelda.
"Lahe, mis?" muigas Yesung. Noogutasin, kuna häält ei tulnud välja. "Kaua sa siis mind fännanud oled?" küsis Yesung muiates. "Sellest hetkest peale, kui kpopperiks hakkasin. Ma olin siis 10-aastane." Yesung naeris. Ta oli nii armas. Ma ei suutnud uskuda, et ma lennukis kohe teda kohtan. "Väga hea, et ma siia istusin," sain lõpuks hääle välja. Yesung muigas. "Mis su nimi on?" küsis ta oma nunnu häälega. "Kertu."
"Me oleme kohal!" raputas keegi mind. Mõtlesin juba, et see oli uni, aga ei. Yesung naeratas mulle otsa. Naeratasin vastu ja tõusin püsti. Jalutasin lennukist välja, Yesung mulle järgnemas.
