Otsitav

2

Umbes 30mintsa pärast hakkasin ma üksi ja salaja metsa poole minema. Loomulikult selle pärast, et Laila kaasa ei tuleks. Ma astusin trepist alla ja ma märkasin tädi...

"Ja kuhu sa ilma Lailata lähed?"

"Hehe...metsa.."

"Laila! Tule juba, aeg on minna!"
Karjus tädi.

Laila sammus trepist alla ja tegi tädile põssanäo nagu alati väiksena tegi, prargu see enam küll ei toimi.

"Kas ma pean?" Päris Laila.

"Jah! Kas ta peab?!"
Pärisin ka mina.

"Teil on kahekesi vahva! Uskuge mind ja minge nüüd!"
Kamandas tädi.

Me hakkasimd Lailaga metsa poole minema. Ausõna Laila on nagu väike printsess: Metsas oli sipelgapesa, ikka ta astus sinna kuidagi sisse. Metsas oli surnud orav, aga ikka ta kiljatas!

Ajapikku läks meil lõbusaks. Me kõndisime metsas ringi ja mängisime, et loomad ajavad meid taga..

Pärastpoole mängisime me peitust.

"Mina loen!" Teatasin mina.
"1...2...3....4...5...6...7...8...9...10...11...12....13.."

Järsku kuulsin ma kiljatust. Ma arvasin, et Laila astus jälle millegi sisse või peale, kuid enam mulle nii ei tundunud. Tavaliselt ta jookseks ju tagasi. Ma olin natukene lugedes piilunud ja ma nägin kuhu ta läks, nii et ma jooksin kohe sinna poole.

Lailat polnud mitte kui kusagil!
Ma proovisin rahuneda, aga ei suutnud. Varsti olin ma juba 2km ma kõmpinud ja ma märganud Lailat kuskil!

"Kas ma kaotasin ta?! Kas ta teeb nalja?! Kas see on uni?!?!??!"
Pomisesin ma enda moodi..

Ma olin Lailat otsinud 3tundi, ei vabandust, 4tundi ja ma olin endast väljas. Mu nägu oli must ja juulsed sassis sellest otsimisest ja ma hakkasin vaikselt arvama, et ta teeb ikkagi nalja ja peidab ennast ranzos või mõisas.

Ma vaatasin ranzo läbi, aga teda polnud seal. Ma läksin mõisa, tädile teatama..
---------------------------------
Loodan, et meeldis:)