Kui me kõik koju saime , helistati mulle kiirabist ja teatati : "Teie sõber ei pruugi ellu jääda , tal on väga palju kahtlaseid märke keha peal ."
"Mismõttes ei pruugi ellu jääda ?" küsisin .
"Me teeme kõik mida me saame , et ta ellu jääks . Aga paraku see meil võibolla ei õnnestu ."
"Kas tal on verega midagi ?"
"Jah , tal on verd liiga vähe ."
"Aga kas keegi doonoritest ei saa seda teha ?"
"Nad saavad anda verd , siis oleks kõik korras . Aga Lovvi kehas on vitamiinide puudus ."
"Kas midagigi ei anna teha ?"
"No me praegu anname talle rohte ja kui need aitavad homseks vitamiine 30% võrra suurendada , siis on kõik korras ."
"Okei , ma loodan teie peale ."
"Head päeva jätku teile Caroliine."
Lõpetasime kõne ja läksin enda venna juurde .
"Kuule venna , miks sa pead ütlema , et ma lõigun ennast ahh ???"
"Kas see on siis suur saladus ?"
"Ei, aga sa ei pea . Äkki ma tahan ise sellest rääkida . Või midagi sellist ."
"Ela üle , ega ma pahaga juu ."
"Kuule , ma tean küll sinu heaga . See ei ole naljakas ! Põhiliselt sinu pärast kukkus Lovvi kokku."
"Misasja , ta kukkus kokku ?"
"Jaaa , ta on praegu haiglas ja siis kui ma tundi hilinesin selle ajaga ma kutsusin kiirabi kohale ."
"Ahhhhaaa , sorry noo ."
"See ei ole mingi sorry !!!"
Läksin venna toast välja ja olin suht masenduses . Kui järsku keegi tegi Skype kõne , see oli ........ O.o
