Secrets From The Other World // One Direction // eesti keeles

1. OSA

#Liza POV#

"Oota! Ma ütlesin, oota!" karjusin Saffiele järele, kes mind jällegist ei kuulnud. Ma jooksin talle järele ning peatasin ta.

"Mis viga? Sa ei taha kuidagi mind kuulda täna?" küsisin tüdrukult. "Midagi ei ole viga. Lihtsalt ma olen väsinud, ma olin terve öö üleval ja chatisin sõpradega, jälle." vastas Saffie naerdes ning me jalutasime edasi kooli poole.

>>>

"Saffie! Liza! Hei!" tuli Brandon meie juurde. "Hei Brandon!" ütlesin teda kallistades. "Kas te teadsite, et kooli tulid neli uut poissi!? Ja las ma mainin! Nad on üli hotid!" ütles poiss. "Tõesti?" küsis Saffie. "Jah! Näe vaata! Seal nad on." ütles Brandon ja näitas näpuga nelja poisi suunas.

Need poisid vaatasid just siis meie poole, kui meie Nende poole vaatasime. Kaks neist muigasin ning nüüd olid nad nurga taha kadunud.
"Liza nägid?" küsis Saffie. Ma vaid noogutasin.
"Tore, lähme klassi." ütles Brandon. "JaaJaa kapten." ütlesime Saffiega korraga, mille peale me kõik naerma hakkasime.

>>>

Ajaloo tund oli juba poole peal, kui klassi astusid neli, väga kena välimusega, kutti. Kõik vaatasid nende poole.
"Ja kust teie, noormehed, tulete?" küsis Kooli kõige haigem õpetaja.

"Me ei vaadanud kella." ütles lokkis juukseline poiss. Ma hakkan teda lokilammbaks hüüdma.

"Mis mõttes ei vaadanud kella? Tunni kella ka ei kuulnud? Pooltundi hilinete? Ja olgu see vii.. Minge istuge oma kohtadele noormehed." muutus õps kuidagi väga rahulikuks.

Poisid muigasid ja läksid istusid klassi taha nurka.
See oli küll imelik.

>>>

Oli söögi vahetund ning me istusime oma tavalises lauas. "Kas te juba kuulsite, et koolis on uustulnukad?" küsis Olivia. "Jah, nad on minu, Saffie ja Brandoniga ajaloos koos. Oh! See läks riimi!" ütlesin.

"Tõesti? Äge!" lausus Olivia. "Ma tean!" ütlesin ma selle peale.

#Harry POV#

Uus päev, uues koolis. Kas neid koole juba palju pole. Iga kuu põhimõtteliselt uus kool, harvemal juhul oleme olnud mõnes koolis kauem. Seekord pidi aga meil vedama ja me pidime selles koolis olema pikka aega . Haha aga kui te mõtlete kellest ma veel räägin siis ma räägin teile oma kolmes semust Louisist, Niallist ja Liamist.

"Ou kutid hakkame minema elava põrgu poole" Põhimõtteliselt karjusin neile kuigi nad olid mu kõrval, sellepeale nad vaid noogtasid.

>>>

Kui olime kooli jõudnud, läksime me kõigepealt oma õpikutele järgi ja siis seisime kuskil nurgas, et vaadata mis tund meil esimene on.

"Nalja teete või, AJALUGU..." Lausus Niall " Nojah totaalne suremine juba esimesel tunnil" hädaldas Niall meile. " Haha bro elad üle" lohutas sellega teda Liam

Järsku tunnen, et keegi toksib mind oma näpuga, keeran siis ümber ja näen ,et louis suunab enda näpu vaikselt ühe grupi poole kes on meie vastas. Ka selle grupi liikmed vaatavad meid ja üks poiss suunab näpuga meie poole ise veel rääkides midagi samal ajal.

Kui me Nialliga näeme kui segaduses pilgud nendel tüdrukutel sealt grupist on siis me hakkame juba sellepeale muigama ja kaome vaikselt nurga taha poistega ,et otsida ülesse ajaloo klass.

>>>

Tunnikell oli juba pooltundi tagasi helisenud aga me läksime alles nüüd ajaloo klassi. Klassi sisse astudes olid kõigi pilgud meil ja see tekidas ebamugava tunde.

"Ja kust teie, noormehed, tulete?" Küsis vist ajaloo õpetaja... Pff loog kui sa oled ajaloo tunnis siis siin on ajaloo õpetaja, küll sul on lühike aju Harry. "Me ei vaadanud kella" laususin ma selle peale, kuulsin klassis naeruturtsatusi ja hakkasin ka ise muigama. "Mis mõttes ei vaadanud kella? Tunnikella ka ei kuulnud?" Sai õpetaja juba pahaseks " Pooltundi hilinete? Ja olgu see vii..Minge istuge oma kohtadele noormehed" Ütles õpetaja.

Läksime siis taha otsa ja istusime maha mõtetes ma teadsin ,et õpetaja mõjutamine oli ikka liiga lihtne ülesanne minu jaoks...

>>>

Oli söögivahetund. Läksime siis poistega ja võtsime endale mingi solgi ette ja istusime lauda. Kaugelt nägin jälle seda gruppi aga nüüd oli neile veel lisandunud üks poiss ja tüdruk.

#Liza POV#

Viimane tund sai läbi ja ma hakkasin trepist alla minema koos Brandoni, Olivia, Saffie ja Riveriga. Siis aga tuli mulle meelde, et unustasin oma vihiku klassi.
"Kuulge, mul jäi midagi maha, ma tulen teile järgi." ütlesin teistele. "Okei, tee ruttu!" ütles Saffie. "Jaa!" vastasin ja läksin uuesti trepist üles.

Astusin klassi ning nägin oma vihikut enda laual. Naeratasin endamisi.
Panin vihiku kotti ning astusin klassist välja treppide poole. Kuulsin enda seljataga hääli ning keerasin oma pea häälte suunas.

Enne, kui olin jõudnud vaadata, kes mu seljataga on tundsin kuidas maapind mu jalge alt kadus ning ma nägin, kuidas ma trepist alla hakkan lendama.

Aga enne, kui oleksin jõudnud suure müraga alla lennata, tundsin kaht tugevat kätt enda pihal, mis mind kukkumisest eemal hoidsid. Tundmatu tõstis mind lihtsa vaevaga püsti ning ma vaatasin talle otsa.

Taevasinised silmad vaatasid mulle otsa.

"On sinuga kõik korras?" küsis tundmatu. Ta oli see uutest. Blondi peaga. Ja tema hääl, ärme isegi alusta sellest.

"Ee.. Ei. See tähendab, jah. Minuga on kõik korras. Aitäh." ütlesin ning vaatasin oma jalgu.

"Midaiganes ütled. Ole teinekord ettevaatlikum, kes teab, mind ei pruugi teinekord läheduses olla." muigas poiss ja jalutas minema.

>>>

"Miks sul nii kaua läks?" küsis Brandon, kui olin koolist välja saanud. "Õpetajaga jäin natuke rääkima." valetasin ning naeratasin talle. "Midaiganes ütled, beib." ütles ta ning me mõlemad naersime.