N.S[Narry au]*Estonian translation*

harry

Öelda et ma olin hirmul, ei  oleks liialdus. Ma olin absoluutselt hirmunud. Mul ei ole õrna aimugi miks Niall haiglas oli ja ma kartsin teada saada.

Ma ei parkinud oma mootoratast korralikult ning hüppasin sellelt maha ja kiirustasiin läbi pea ukste.

Ma nägin Nialli blondi pead keset rahvamassi. Ta pea oli ta kätes ning mingi doktor röökis ta peale. Ta õlad rappusid ja ta proovis eemale hoiduda inimestest kes olid tema ümber.

"Ma ei saa teda aidata enne kui sa vastad mu küsimustele!" ta karjus. Oh ei...

"Sir! Sir palun lõpetage! Te hirmutate teda!"

rahvamass jagunes kaheks kui ma tegin endale teed Niallini.

"Mis on problemiks?"ma küsisin,proovides olla profesionaalne.

"Ma proovin talt küsimustele vastuseid saada patsiendi kohta. Ta tõi patseiendi siia aga ei räägi minuga!"

"Sir,"ma ütlesin rahulikult"ta on tumm. Ta ei ole võimeline rääkima olenematta sellest, kas ta tahab seda või mitte.

"Noh kas sis sina saad küsimustele vastata?"

"Mul on kahju, ma olen ainult ta poiss-sõber, aga k-kes on patsient?"

"Grace Horan, Bobby Horani õde?"

Ta tädi...

"Sir , kas seal on perekonda kellega me saaksime ühendust võtta?"

"Minu teada ei ole, mul on kahju"ma ütlesin , teades et nialli mere on väga keeruline.

"Me siis otsime, aitäh. Te võite siin oodata või me võime teile helistada, mr..."

"Styles. Harry Styles. Me ei ole kaugel, niiet ma annan teile enda numbri."

Ma kirjutasin selle paberile .

"Aitäh."

Emaviisakas doktor lahkus ja ma võtsin Nialli käe, viies ta haiglast välja.

"Kas sa oled õhtust söönud?"

Ta raputas oma pead ja see oli minu jaoks piisav. Ma andsin talle kiivri ja käivitasin oma mootorratta.

"Tule, ma maksan"

--

Niall ja mina istusime väikeses söögi kohas. Meie tellimused olid juba saabunud ning ka meie tee.

"Niall mis juhtus?"

Ta vaatas mulle otsa ja võtis väikese märkmiku mida me kasutasime telefoni asemel.

Tal oli südame atakk, ma tulin toidupoest tagasi ja nägin teda... liikumatult.

Mul oli väga kurb Niallist et ta pidi oma tädi sellises seisundis nägema.

"Ja?"

Ma helistasin 911 ja lõpetasin kõne, teades et nad tulevad. Ma ei oleks saanud nendega rääkida niikui nii. Nad tõid ta haiglasse. Kuni mina olin oote ruumis tulid doktorid minu juurde ja alustasid küsimuste küsimist. Ma tundsin kuidas mul klaustrofoobia hoog peale tuleb niiet ma kirjutasin sulle. Ma igatsesin sind ja ma vajasin sind endaga.

Ma hoidsin väljas oma kätt ja Niall asetad oma käe minu omasse.Ma tõmbasin ta enda kõrvale istuma.

"Niall ma olin nii hirmunud kui sa mu sõnumitele ei vastanud... Ma armastan sind, sa tead seda eks?"

Niall noogutas ja alustas taas kirjutamist.

Ma tean Harry ja mul on kahju ,et ma ei vastanud.Ma arvasin et sul on lihtsalt natuke aega üksi vaja olla ja et ma võtsin liiga palju sinu ajast ära.Eriti peale seda is juhtus seal katusel.

Ma tõmbasin Nialli endale sülle ja suudlesin teda nii kõvasti kui ma sain. Kui ma eemale tõmbusin oli ta terve nägu punane ja ma itsitasin.

"Kuula ma armastan sind nii palju,et see teeb haiget okei? Ära muretse selle pärast enam."

Niall noogutasi ja istus tagasi pingile koheselt mulle külje alla ronides.

Peale seda kui me sõime oma toidu ära me lihtsalt istusime seal söögikohas, arutades mis juhtus sellel nädalal. Ma sain telefoni kõne doktorilt sellel ajal kui Niall proovis mulle selgeks teha et ma olin tema arvates kõigeklišeem    inimene keda ta teab.

"Hallo?"ma ütlesin

"Mr. Styles, me sooviksime et sina ju Mr. Horan tuleksite haiglasse. Me lähme kohe operatsioonile."

--

7:12

Kümme tundi oli möödunud oodates et doktor tules siia koos operatsiooni tulemustega.

Viis tundi magades.

Üks tund sõites.

Kaks tundi kaisutades.

Üks tund nuttes.

Kaks tundi mängides tobedaid mänge mille me välja mõtlesime.

Kui doktor välja tuli, magas Niall mu kätes, ta keha surutud minu oma vastu. Doktoril oli kurb nägu peas ja hirmu laine läbis  mind.

"Me is uutnud teda päästa, mul on kahju."

Ei...

Ma raputasin Niallit õrnalt. Ta sinised silmad särasid kui ta vaatas ringi, märgates doktorit niioea kui ta püsti istus.Ta vaatas tema poole paluvate silmadega, aga doktor raputas pead .

"Mul on kahju"

Ta nägu kahvatus ja pisarad jooksid mööda ta nägu alla. Ta toetas oma selja vastu mu rinda ja tõi oma põlved enda omani. Nuuksed läbisid ta keha kui ma oma käe ta ümber mässisin, hoides tema rapuvat keha.

"Me helistame teile jälle et näha kas Mr. Horan tahaks arutada matuse plaane.

Ma noogu tasin ja doktor jätis meid üksi. Nialli nuuksed kajasid oote ruumis vastu ja ma ei saanud sinna midagi parata kui ise ka nutma hakkasin.