Sekundiga Hääbumas

3

Tulime naerdes lõbustuspargist välja. Meil oli väga lõbus, kuid me pidime siiski ka Maxiga arvestama ja kõiki asju ei saanud me seetõttu külastada. Kuid see ei langetanud meie tuju. Kõik oli peaaegu nagu vanasti.

"Ou Amanda, su silmad on laiali," naeris Brait nii kõvasti, et ma imestan, et tal õnnetus püksi ei olnud veel tulnud.

"Muidugi on need laiali kui mul pisarad voolavad!" Tõesti, ma ei olnud nii õnnelik enam ammu olnud.

Brait tuli mulle lähemale ja pühkis õrnalt mu silma alt metsa läinud meigi ära. Ta jäi oma kätt mu põsel hoidma ja silitas õrnalt oma pöidlaga. Ta silmad olid täis rõõmu ja omamoodi kurbust.

"Ärge nüüd ila vahetama hakake palun," inises Max meie kõrval.

"Miks peaks? Me oleme lihtsalt sõbrad,"  lausus Brait ja mind läbis valu.

Brait oli tegelikult mulle alati meeldinud. Ta lihtsalt oli kuidagi selline, et kui sa temaga juba tuttavaks saad, siis sa satud omamoodi sõltuvusse. Võib öelda, et tema oli minu salajane pahe. Pahe, millest ma lahti ei saa.

"Teeme autoni võidu?" küsisin lootusrikkalt poistele otsa vaadates.

Ma ei oodanud enam kuttide vastust, vaid panin auto poole punuma. Jooksin nii kiiresti kui jalad võtsid ja mul õnnestuski esimesena autoni jõuda.

"Te olete mulle nüüd ühe burksi ja jäätise sees!" teatasin võidurõõmsalt.

Poisid ainult ohkasid ja Brait avas auto uksed. Ma istusin taas taha ja tõmbasin eest AUX'i juhtme, et lasta paremat muusikat kui Brait ja Max. Kohe hakkas tümpsuma "Lie or truth" mis oli mu lemmikuks saanud kohe peale seda, kui olin seda esimest korda Braiduga sõites kuulnud. Laulsin sõnu kaasa ja naeratasin õrnalt kui nägin, et ka Brait seda teeb.

"Niiet järgmine peatus on Hess?" karjus Brait üle muusika.

"Viige mind enne koju palun, ma tahaks veits puhata," nõrk naeratus oli mu venna huulil.

Tundsin kuidas Brait kiirust suurendas ja meie tänava poole suuna võttis. Vajusin istmele veits kössi ja panin uue laulu mida vaikselt kaasa ümisesin. Üsna ruttu paistiski meie pruun maja mida nähes kerkis naeratus näole. Brait keeras meie hoovi sisse ja me tegime Maxiga uksed lahti.

"Hei Amanda, kuhu sa lähed? Me pidime  ju sööma minema," lausus Brait avatud akna poole küündides.

Vaatasin Maxi poole kes noogutas mulle ja ma läksin tagasi autosse. Seekord esiistmele.

Max küürutas aknast sisse ja lausus veidikene tögavalt Braidule: "Vaata, et sa mu õde ei sebi. Päris haige oleks mõelda, et mu õde ja parim sõber kepivad."

"Türa, ma just tahtsin seda tagumisel istmel täna teha temaga," sõnas kutt mu vennale muiates.

"Mulle istmed tegelikult väga ei istu, liiga vähe ruumi ja vabadust teha mida tahaks," pilgutasin mõlemale kutile silma.

Max ainult turtsatas ja jooksis trepist üles, samal ajal Brait gaasi andes.

"Või et sulle ei meeldi autos seksida? Ma olen kindel, et mina suudaks seda mitte meeldimist sinus parandada" sõnas Brait minu poole kulmu tõstes.