Vaatasime teda mõlemad sõnatult. "vabandust ,et sind ennem lükkasin ma lihtsalt olin natuke vihane" ta vaatas mulle kutsika silmadega mis tõid esile ta hallid silmad "ja lihtsalt selle pärast lööd teisi ?" salvasin järsku õela häälega. Allu vaatas mind imelikult ta pilgus oli näha hirmu. Üks ta sõpradest alustas millegi ütlemist kuid Jakson peatas ta. "lähme" üttles ta käskival toonil. Kes ta enda arust on???
Pärast kooli hakkasin koju minema kui ma nägin teda. Jaksonit mida ta mu maja ees teeb. Otsustasin minna taga uksest. Mu süda pummpas liiga palju verd nii ,et mu nägu oli tuli punane. Kui ma olin nattuke aega seal mõelnud siis otsustasin hakkata minema aga kuid kõndisin arvake ära ottsa tundsin kuidas verd oli natuke liiga palju mu põskedes ka tema märkas seda "näed kedagi või midagi mis sulle meeldib?" liblikad mu kõhus jooksid ilm sellgelt võidu."loota ju võib" suutsin siiski kuidagi öelda ja muigasin kavalalt. Ja kõnndisin sealt lihtsalt minema.
Ta tuli mulle järjest lähemale kuni meie huuled........
"i'm faded"
"i'm faded"
"so lost,i'm faded"
Ja siis realiseerus kõik se oli Allu helistas mulle. Vaatasin oma telefonist kella. 3:56 MIKS ALLU NII KURADI VARA HELISTAS???
"jaaaaaaa"
"Cas-cas ära lase kunagi lahti"
Järgmine hetk kuulsin lasku....
