Mentor

2. Järeleaitamistund

Oli järgmise päeva hommik. Katariina oli just üles ärganud. Ta pani riidesse, sõi ja pesi hambad. Tegi ennast korda, astus uksest välja ja hakkas kooli poole minema.
Mõni minut hiljem nägi ta seda sama tumedat maasturit, mida eilegi. Rick, mõtles ta endamisi ja ohkas raskelt. Palun ära tule minu juurde, palun ära tule minu juurde.  Rick sõitis tema juurde ja peatus.
"Tsau ,Kata!"
"Mhm, hommikust, Rick."
"Noh, miks nii morn?"
"Sest sa oled siin."
"Miks sa minuga nii õel oled?" teeskles ta solvumist.
"Sest sa ei ole just maailma kõige toredam inimene."
"Paljud teised tüdrukud arvavad küll hoopis vastupidi."
"Mina ei ole teised tüdrukud. Kuule mida sa üldse tahad?"
"Ma tahtsin öelda,et täna peale kooli on meil esimene järele-
aitamistund raamatukogus."
"Lihtsalt niimodi ongi, sest sina otsustasid või? Kust sa tead, et mul midagi plaanitud ei ole peale kooli."
"No ma ei teadnud, et sul väljaspool kooli ja peale raamatukogus käimise kah elu on." naeri Rick ta üle.
"Ha ha, väga naljaks tõesti. "
"Tore, et meil vähemalt sarnane huumorisoon on."
"Jajah, mida iganes."
"Niiet saame, siis peale kooli parklas minu auto juures kokku. Tsau." ja ilma Katariina vastust ootamata sõitis ta minema.
Tore on noh. Parim päev eales.

Hiljem peal kooli

Katariina jalutas kooli ustest välja parkla poole, et Rickiga raamatukokku õppima minna, kuigi see oli talle täiesti vastukarva. Järsku oli keegi tema kõrval ja pani käe üle ta õla. Rick.
"Mida sa teed?"
"Jalutan koos sinuga oma autoni Me lähme ju koos raamatu-
kokku. Mäletad ikka?"
"Ja mäletan, aga miks su käsi mu
minu õla peal on?"
"Sest ma tahan."
"Sest sina tahad?"
"Jah."
"Aga vot mina ei taha" ja ta lükkas Ricki käe ära.

"Okei, okei."
Nad jõudsid autoni, istusid sisse ja sõitsid raamatukokku. Nad läksid sisse ja valisid vaiksemas nurgas ühe laua.
"Nii. Mida sa siis mulle täna õpetad?"
"No mida sulle õpetada vaja on?"
"Sina pead tead teadma, sina ju õpetad."
"Ah hea küll vaatame mõnda valemit ja, siis proovid nendega ülesandeid teha."
"Olgu, aga ära pahanda kui ma hakkama ei saa."
"Miks ma peaksin pahandama?"
"No sa oled ju kogu aeg nii pahur."
"Ma ei ole kogu aeg pahur!"
"Näed, jäelle said kurjaks. Tead,
mis sinu tuju parandada võiks?"
"Noh?"
"Üks suudlus."
"Ha ha, pakud või?"
"No tahad või?"
"Ei taha."
"Miks? Enda arvates olen ma küll
täits suudeldav."
"No minu arvates ei ole." 
"Kuule, ainult üks suudlus?"
"Ei!"
"Aga põsele?"
"Ei!"
Rick kallutas enneast lähemale.
"Täits kindel oled?"
"Kindel."
"Olgu, aga kui sa ümber mõtled,
siis ma olen alati olemas."
"Kuule lahenda nüüd oma ülesandeid!"
"Olgu. Aga mulle tõesti tundub, et sul on seda suudlust vaja."
"Sina arva mida sa tahad!"

Pärast viis Rick Katariina koju ja sõidu ajal nad midagi ei rääkinud.
Kodus sai Katariina Rickilt sõnumi:

"Tsau. Homme jälle? - Rick
"Homme jälle.....? - Katariina
"Homne jälle raamatukokku?
- Rick
"Homme pannakse raamatukogu varakult kinni." - Katariina
"No, siis tuled minu juurde." - Rick
"Ei tule. Ja pealegi homme on laupäev ma tahan puhata." - Katariina
"Aga minul on vaja matet õppida - Rick
"Ei huvita!" -  Katariina
"Küll ma sind veenan." - Rick
"Head ööd!" -  Katariina
"Head ööd ja musi! - Rick

Katariima käis duši all, pesi hambad ja läks magama.