Raskelt vigastatud

Minu sisemise mina probleemid

Lühidalt öeldes olen ma üks 13 aastane laia maailmavaatega tüdruk. Ajaloos ja keemias olen ma tõeline nerd, sest need on reaalained millesse ma süvendun kuna armastan neid. Mitte reaalained mida armastan üle kõige on kunst ja keraamika. Ütleks et olen nendel loovatel aladel üpris käpp. Too selleks. Mille all ma kannatan? Mida see täpselt tähendab? Kaks tõsist küsimust mida mult tihti küsitakse. Nende vastused on mulle aju rakkudesse juba sisse imbunud ja ootavad seal vaikselt järgmist küsijat. Ma kannatan söömishäire, ekstreemselt suure ärevushäire ja depressiooni all. Mida need kõik tähendavad? Neid haigusi põevad tegelikult rohkem inimesi kui sa arvata võid. Need on sellised haigused mida on väga raske väljast poolt kindlaks teha. Neid on raske märgata ja uurida. Söömishäire. Ma arvan et kui ütlen et pool aastat tagasi kaalusin 20 kg ning nüüd paranemis faasist taastunud mina kaalun 45 kg siis ütleb see suurema osa mida tahaksin sulle seletada. Söömishäirer on mitmeid erinevaid nimetusi kuid see ei kuulu selle ,,heal lapsel mitu nime" müüdi / vanasõna alla. Äkki oled kuulnud sõnu anorexik või reksik. Kui oled neid kuulnud arvan, et tead kedagi kellel on söömishäire sest need on kaks sõna kelleks mind koolis kiusati. Ma olen elanud läbi lasteaia ja kooli kiusamise ning ei räägi sellest teemast kunagi, sest see tõesti ei huvita kedagi ega tekita ka minus rääkimis huvi. Ärevushäire on mul ekstreemselt halb ja olen elanud sellega kogu oma elu. Ilma ärevuseta maailm on tõesti palju imelisem. Kuidas ma tean? Ma võtan antidepressiante mis aitavad ka ärevusega. Ilma nendeta ma tõesti ei jaksaks elu elada ja oleks juba arvatavasti surnud. Pean neid võtma igapäevaselt 150g kuni mu viimase hingetõmbeni.