Elerina äratus! Jaa ema juba tulen me jääme hiljaks kullake ohh' jaa juba kiirustan aga kus on mu sokid? Ikka seal kuhu sa need panid okey.
Pool tundi hiljem''
Sõidan juba kooli hommik on ikka veel pime kell on 08.13 tunnid algavad kell 08.30.
3 tundi hiljem''
On juba õhtu lähen koju aga vahe peal käisin veel vanaema juurest läbi. Kõnnin läbi tumeda metsa päike hakkab juba loojuma teerada kadus ootamatult pimedusse. Hundid uluvad järsku kuulen põõsast sahistamist ma kõndisin tasapisi lähemale järsku hüppas sealt välja hunt ta oli süsi mustad käpad ning punased silmad. Tast kujunes inimene kellel oli mustad juuksed hele nahk,punased silmad must mantel ja hundi kõrvad. Ta küsis mult'' tule minuga ma näitan kus on kodu tee,, naeratades ma ehmusin ning astusin tagasi kuid mõistsin ,et on tegu vampiiriga mul polnud enam kuhugu põheneda. Siis vastasin''olgu 😨ma tu..tulen siis, aga kes sa oled ja miks sa mind aitad?
Sest ma pole varem näinud nii ilusat tüdrukut kui sind ''auuuu!,,.
Appi ma jooksin läbi võsade ja üle mätaste ja juurikate kuid mu keep jai jala alla ning ma kukkusin.
Ahhh haahaa kuhu sa jooksed kullake? ta tuli mulle lähemale ja paitas mu kaela ning tuli lähemale ma olin võlutud ja mul polnud enam jõudu.
Ma loodan et sa said nuud aru et ma ei taha sulle halba,am ee ohh jaa olgu aga kus sa tead kus ma elan? Tegelikult ma ei viigi sind nüüd täpselt koju aga ma juhtisin sind siia ja siin on nüüd sinu kodu teerada.
Kuid enne lahkumist kinkis ta mulle veel ühe kaelakee ning ta ütles
''Mu nimi on jeyms ja kui sa vajad mind siis vilista seda vilet. Ja nii oligu ta läind. Vaatasin tagasi ja nägin teerada taas lõpuks jõutsin koju.
''Elerina ärkaa,,! Jaa ema juba tulen😧
ma mõtlesin ta peale pikka aega lõpuks jätsin asjad sinna paika kus need on ja läksin kooli. Tunni kell tiriseb oehh!,, on aeg nüüd koju minna kõik jooksid aga mina olin kui must plekk nagu nähtamatu.
Olen enda voodis ja mõtlen ta peale jälle järsku kuulen,et keegi koputab mu aknale. Tõusen püsti ja näen seal jälle teda jeymsi hetkeks jäij mu pilk seisma ja mõttesse ma avasin vaikselt akna ta tuli lähemale ja ta süsimustad juuksed leffisid tuules ta vaatas mind oma veripunaste silmadega ma küsisin talt ''miks sa tagasi tulid?,,
''Sest ma..m..a.ma olen üsna üksik ja mul hakkas igav ning ma igatsen sind,,😳
Mõtlesin hetke endamisi ''vampiir igatseb?,,
''Noh kui ma sind nägin olid sa ilusam kui tähed maailmas ilusam kui kõige valgeim hunt,tule minuga ma näitan sulle midagi,,
Olgu aga kohu ma ulatasin talle käe ja ta tõmbas mind õhku.''kas..a sa.. oskad lennata?
''No telelikult vampiirid lendavad ka kui sa ei teadnud,,😅
Amm ei teadnud hahah ha me mõlemad naersime ja lõpuks ta pani mind maa peale tagasi ma olin hämmingus ja vaatasin kui kõrgel me oleme ta viis mu ühe suure kalju või mäe oltsa kus paistis imeilus täiskuu.
''Oehh olemegi kohal kas pole ilus?,,
Ja on tõesti ma pole varem nii ilusat vaatepilti näinud aga kui pöörasin tema poole näo siis oli ta juba hunt. Ma ehmusin aga..a. miks sa hunt oled?,,järsku ta hakkas jooksma ja ma ei hüpanud vaid nagu kukkusin ta selga ta jooksis ja jooksis. Lõpuks jõutsime mingisse külasse seal oli palju rahvast aga need polnud inumesed vaid kõik olid poolloomad ja inimesed mõni oli kitsejalgategainimene teised olid vampiirid ja kolmandad olid libahundid jne.jeymsi sõber tuli korota ja katariina nad olid õde ja vend ,vend oli libahunt ja katariina oli vampiir.
''Tere jeyms,,tsauu!'' Oo tsau katariina ja korota kuidas teil läheb?,,
''Hästi aga sul?näib et oled armunud,,
''Ahh no nii 😳,, vastas jeyms.
''Ooooo ,,vilistas korota.
''Igatahes lähme sööme midagi on sul kõht tühi??vastas jeyms mulle.
''Olgu aga mis siin süüa pakutakse?,,
''Hmm las ma mõtlen tule!,,
''Oota mind ka!,,
Iuuu see oli rõve toit ma olin nii väsinud ja heitsin hetkeks pikali jeyms nägi mind a olin nii armsalt magama jäänud et ta ei tahtnud mind äratada ta viis mu enda koopasse ja võttis mu enda kaissu.
