Mul on vaid üks küsimus ning sellele küsimusele on olemas vaid üks vastus. Vastus mida mina ei tea.
Kas olen sündinud sarimõrvariks?
Või on mind koolitatud selleks?
Tehtud täielik ajupesu lapsest saadik ja niimoodi pandud enda pilli järgi tantsima?
Ma ei tea ning kardan, et ei saa kunagi teadagi.
Tekib küsimus, et miks ma välja ei uuri? Miks ma midagi ette ei võta?
Vastus on lihtne, ma lihtsalt ei julge. Ma kardan.
Küsite mida ma kardan? Vastan, et kõikke.
Kardan teada saada kes on mu vanemad või kas mul üldse on vanemad, kas nad on veel elavate kirjas?
Kardan avastada asju mis ei tee mulle head ja keeravad mu normaalse elu pea peale. Noh kui saab sarimõrvariks olemist muidugi normaalseks nimetada.
Organisatsiooni liidrid ütlevad, et me pole sarimõrvarid, sest me teeme seda kõike ülla eesmärgi nimel, me oleme Rüütlid ning meie kohus on teha ots peale neile kes on mingil määral ohtlikud ühiskonnale. Esialgu uskusin kärbseid mida mulle pähe sokutati kuid enam mitte, mitte enam peale ülesannet mis jäi Rüütlina mu viimaseks.
