Peale seda tülgastavat kõne Valgus mu silmadesse pisaraid nii tohutult ,et osasid ära pühkides langesid juba uued. Kui muidu mulle võidi öelda et mul pole südant, Siis nüüd ma tean ,et see kindlasti on.tunnen selle murdumist.
Tegin kiiremad sammud meie ööbimispaika. Alustasin lahtipakkimist kuigi teatsin juba ,et Alex saab meid siit ka kätte. Gideon sisenes mu tuppa. Sulgesin koheselt ukse tema ees "Ma vahetan riideid" Parasjagu otsisingi endale outfiti Niinimetatud algavaks sõjaks. Ma teadsin ,et täna midagi juhtub.
(See on Carmeni tegelaskuju👇)
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Kuna olime siiski Laagris pidime minema ōuealasse. Seal ootas meid majakaaslased Ann&Drew Kenzie&Joseph Saime nendega tutavaks,kuid rohkem suhtlesime Kenzie ja Josephiga
Laagriülem alustas kõne
"Tervist noored! Mina olen teie laagriülem. Selles suvelaagris parandame teie füüsilist võimekust ning kuna laager on terve suvi pikk siis loodame et olete vastupidavad" Laagriülem jätkas oma juttu Kuid samalajal keegi tõugati mulle vastu "äähahahah Daniel ä jahi noort liha" Kostis kellegi irvitav hääl. Too Daniel hakkas mulle midagi sonima ise olles korralikult pilves.
Gideon läks jobudega rääkima ja mina pühkisin mulda oma pükstelt mis olid veidi määrdunud.
Oli õhtusöögi aeg Tulime koos Kenzie&Josephiga Istusime kõige tagumisse ja privaatsemasse kohta ninga asusime sööma Olin üsna näljane. Kenzie alustas vestlust "Niisiis..turteltuvid,kaua teie siis kudrutanud olete?" Ma ei saa lahti häirivatest tunnetest oma südames. Ma ei teadnud kuidas Gideonisse suhtuda.
