Elu isu vaga enam pole,
Minu elul väärtust ei ole..
Elada mõtetu tundub mulle,
Kedagi ei huvitaks kui hüppaks tulle.
Elu endalt olen proovinud võtta,
Olen astunud kõigega sõtta.
Keegi minust siin maailmas ei hooli
Vaevaga vean ennast kooli.
Oma elul mõtet ma ei näe,
Kardan, et surm võidab mu väe.
Elu ja surma piiril,
Seal mulle kõikuda meeldib.
See mõte,
See tunne.
Ükski mure enam ei vaeva.
Hõljun tähtede poole,
Vahel vaatan alla.
Ei kahetse oma tegu,
Surra lihtsalt.
Keegi enam mind iial ei piina.
Igavene uni,
Enam eal ei ärka.
Igavene uni,
Nii täiuslik See tundub.
Kui lihtne oleks
Lasta elust lahti,
Kaduda siit igaveseks.
Nii perfektne,
Nii lihtne.
Lihtsalt surra,
Keegi ei keela.
Igavene uni,
Liiga lihtne,
Veel olen tugev,
Usud või mitte.
Koorem seljas on Vägev.
Elan veel oma elu,
Seni kuni suudan.
Loodan,
Et miski mu elu veel muudab.
YOU ARE READING
Minu Mõtted Ja Tunded
PoetryErinevad luuletused minu vanast luuleraamatust ja praegusest... Mõned on päris kohutavad ma tean... Esimesed luuletused kirjutatud kui olin 15. Kirjutan luuletusi siia juurde kui mõte tuleb. Kirjutan luuletusi sest need aitavad mõtteid veidike eem...
