Täna on see suur päev, kui see raamat näeb üle pika aja uut peatükki :'D
Eelmine pühapäev ehk valla au maha mängimas.
Laupäeval Eesti Laulu vaadates helises ema telefon. Kõne ei olnud pikk ning seda lõpetades tuli ema minu juurde ja ütles, et (kooli) direktor oli helistanud talle. Samal ajal käisid mul peas läbi kõiksugu võimalused, miks kõne sisu võis olla. Aga see lõppes sama kiiresti, kui algas. Ema ütles, et direktor kutsus mind võistlustele. Ma alguses olin küll segaduses, millest jutt käib aga siis mul tuli meelde, kuidas reedel kirjutas Messengeris klassiõde ning põhimõtteliselt sundis mind võistlustele minema. Ma keeldusin sama ebaviisakalt, kuidas ta kirjutas ja sundis mind :). Aga peale kõnet ma olin sunnitud minema, kuna väga ebaviisakas oleks ei olnud öelda. Ma teadsin juba siis, et ma ei lähe kohti jahtima vaid ühte täitma. (Ma ei ole kabes suurim käpp ja mu noorem vend teeb mulle kergema vaevata pähe. )
Väljasõit oli pool üheksa kooli juurest. See varane ärkamine oli veidi vaeva nõudev, kuna vabal ajal ma magan palju ja kaua. Olles peagu terve tassi kohvi kõrist alla kallanud ning ühe kiire saia ära tarbinud siis viis ema mu kooli juurde. Ma olin esimesena seal ning kui ma olin ukse juurde jõudnud siis jõudsid sinna ka kaks vanemat meesterahvast. Ühte neist ma teadsin, ta teeb nooremale kooliastmele kergejõustiku trenni ning üldse tegus spordikooli tegelane. Üks neist pani sooja bussi ning jäid välja ootama midagi. Kuna bussis oli veel külm jäin mina ka välja. Peale mõningast ootamist ilmus välja ka põhjus ootamiseks. See oli samuti vanem meesterahvas aga veidi noorem eelmisest kahest. Samuti ei olnud ta juuksed veel halli värvi ega kohati puuduvad nagu teistel. Peale seda oli veel minu jaoks akwardi ootavat õhkkonda väljas aga siis mulle aitas ning läksin üksi bussi. Siis tulid ka minu jaoks kaks vähe tuntut meest bussi ning üks neist hakkas sõitma. Ma sain siis aru, et ma olen ainuke noorem inimene üldse kogu seltskonnast. Aga me ei olnud veel kooliõuest väljagi jõudnud, kui ma kuulsin ühe nende suust seksistliku taustaga nalja. Mulle aitas. Ma panin kõrvaklappid pähe ning heli peaaegu põhja. Ma võtsin kõrvaklapid peast alles bussist välja tulles. Aga teel võistluspaika tuli peale ka üks koolivend. Tema kohalolek veidi leevendas noorte puudust bussis.
Kohale jõudes ei olnud mul mingeid lootusi ega ootusi. Nagu ma ennist ütlesin siis ma ei oska eriti mängida ning olin kohatäide. Oma ülariided riidepuudele loovutanud ning võistlussaali sammudes ei osanud ma arvata, kui suure üritusega tegu on. Saali vaikselt ja rahulikult sammudes nagu uksele kleebitud silt palunud oli, nägin ma, et terve saal oli rahvast täis. Oeh. Esiteks ma ei teadnud, mida laual olevad kellad teevad ning miks omavalitsused vastamisi istuma on pandud. Aga hiljem leides oma koha küsisin kõrval oleva noorema koolivenna käest, mis teema kelladega on. Ma teadsin, kuidas need males toimivad aga kabes mitte. Tema käest sain teada, et nad täidavad sama kohta kabe matšil nagu males. Kui pikk ooteaeg oli läbi saanud ning kõik võistlejad oma kohtadel siis algas esimene mäng. Minu vastane oli silmnähtavalt noorem minust. Nagu hiljem selgus siis oli ta vaid kümne aastane. Kuna ma kodusdest kogemustest tean siis väiksemaid ei tasu alahinnata. Kuskil üsna alguses sain ma aru, et tegu on palju tugevama vastasega. Mõistes seda üritasin ma lihtsalt oma nuppudest mitte nii kergelt ilma jääda. Ma oleks neist nagu nii ilma jäänud. Küsimus oli lihtsalt selles, kui vara. Aga nagu arvata võis siis ma kaotasin. Hiljem küsides tuli välja, et mu vastane oli kolm aastat treenimas ka käinud. Mul on hästi kui ma aastas üle kolme korra mängin. Peale esimese mängu kaotamist sammusin ma uue laua juurde, kus ootas juba teine omavalitsus. Ka teine kord oli mu vastaseks väike tüdruk. Kuna esimene vastane oli minu jaoks väga tugev siis arvasin, et on tegu järjekordse väga tugeva mängijaga. Aga mängides sain ma aru, et ta polnud nii tugev, kui eelmine. Kui ma oleks rohkem käike läbi mõelnud siis ma arvan, et mul oleks isegi võimalus võita olnud. Aga kuna ma loomulikult seda ei teinud siis tuli sealt ka mu teine kaotus. Õnneks kolmandat vooru ei olnud, kuna võistkondi polnud paarisarv siis meie ei pidanud mängima ning saime niisama oma punktid. Samal ajal käisime me söömas. Söök oli väga hea ning maitsev. Üsna kohe peale söömist läksime me ära. Seega oli mu päev läbi saanud.
