Blakel on juba tüdruk 😯

1.3K 73 6
                                    

See mees vägistas mind ära ja seekord tundsin ja nägin kõike...Ja ss see mees jäi magama.Ma läksin ta kõrvalt ära ja ma läksin oma riideid otsima.Õnneks leidsin ma ka need ülesse.Ja ma läksin ss vetsu.Muidugi sellesse mis seal toas asus.Ja ma puhastasin ss nägu ja ma tundsin et ma astusin millegi asja peale ja ma ss vaatasin ja see oli klamber.Ma mõtlesin et ma olen muukimis õpetust youtubest vaadanud,ning ma ss mõtlesin et ma proovin.Äkki saan hakkama ja ss ma saan siit minema lõpuks Blake juurde.Ning ma algul proovisin saada selle magamistoa ust lahti ja ma ei saanud...mul tulid pisarad silma.Ma mõtlesin et ma proovin veel korra kuna kuidagi peab see ju käima....
Ma proovisin mingi 4 korda juba...Ma palusin juba jumalat keda ma tglt väga ei usu...
Omg....Ma sain!!!!
"Jess"
Sosostasin ma endamisi.
Ma ss vaatasin ega kedagi ei tle kuskilt...
Ma ss hakkasin minema.Ja ma kuulsin et keegi tuleb ja ma jooksin ss enda ja Markuse tuppa....aga minu kahjuks oli seal sees keegi...Ja see keegi oli Markus.Õnneks oli ta ûksi.
"Emily"
"Markus.Palun ole kuss.See tüüp ei tohi mind leida"
"Mis tüüp?ma otsin sind juba tähasest hommikust saadik"
"Mis kell praegu on ss?"
"18.38.Millal sa teadvusele tulid?"
"Pärast räägin.Üks mees vägistas mind kaks korda"
"Mida?!"
Markus ûtles seda liiga kõva häälega.Ja see tüüp tuli sinna tuppa.
"Emily"
"Mida kas see ongi see mees?"
Ning ma noogutasin Markusele...
Ja seal läks kakluseks.
Ja lõpus oli see tüüp juba Markuse peal ja kägistas teda.Markus hakkas juba teadvust kaotama.Mdea miks ma nii reageerisin,aga ma võtsin kummutil oleva vaasi ja lõin sellega sellel mehel pea veriseks ja ta kukkus maha.
"Emily sa..."
"Pole tänu väärt"
"Hahaha sa jõudsid minust ette.Tead.Kas ma saan midagi su heaks teha?"
"Ee jah.Saad kûl.Sa pead normaalseks hakkama ja lähed tööle,sa ei käse mul enam sinu bordellis töödata ja lased mul kooli minna"
"Okei,ag"
"Aitähhh"
Ning ma läksin ja kallistasin Markust.
"Aga mul on 1 tingimus"
"Nii"
"Sa pead Blakega lõpu tegema ja minuga olema ja sa ei pea minuga elama,lic me oleme koos"
"Aga Markus"
"Mis aga? Kas sa ei saa aru et ma olen su järele hull?!"
"Kas selle pärast sa mu röövisidki?"
"Jah.Anna andeks.Kas sa ei tunne mind ära?.No ei no muidugi,Ma vb olen suvevaheaja ajal muutunud"
"Kas sa oled Markus World? Minu eelmises koolis minu mata õps?"
"Jah.Emily.Sa tundsid mu ära"
"Kas ma saaks natuke mõtlemis aega?"
"Ikka.Aa ja sa ei tohi oma vanematele rääkida mis oli"
"Muidugi ma ei räägi"
"Aga.Sa olid ss ju paks kui sa mu õpetaja olid"
"Ja.Aga ma tegin trenni.Sinu pärast mu kallis Emily"
"Ma olen sõnatu"
Ning ma kallistasin teda.
"Aga kas me ei peaks vaatama kas ta on elus?"
Kûsis Markus
"Ahjaa õigus"
Ning Markus katsus...
"Ta on....elus"
"Aga kutsume kiirabi?"
"Ikka.Mina helistan"
"Aga meil on ju üks probleem"
"Nii"
"Blake vend.Ta või Blakele ja mu vanematele kõik ära rääkida kui ma välja ilmun ja head nägu teen"
Ning ss Markus läks akna juurde ja vaatas taevasse.
"Emily tule siia"
"Mis on?"
Ning ma läksin ja ss Markus näitas näpuga taevasse.
"Ta on seal.Anna andeks ma ei saanud muud moodi"
"Pole midagi"
Ning ma kallistasin teda.
Ning ss hellasime me kiirabisse...

***
Kiirabi oli juba kohal.
"Kuidas ta seisund on?"
Kûsis Markus murelikku nägu tehes.
"Temaga on kõik korras.Ta jääb ellu,aga probleem on see,et ta sai nii ränga löögi pähe et tal on mälu kaotus ja see võib jääda koguks eluks"
"Okei.Vähemalt jääb ta ellu"
Ning ss viidi ta haiglasse.Meie juurde tuli veel politseid.
"Tere!"
Ütles üks ment.
"Tere!"
"Tere.Preili kas te olete juhuslikult Emily Wolf?"
"Ja.See ma olen"
Ütlesin naeratades.
"Kas te olete siin vabatahtlikult?"
"Ee.Ja.Miks ei peaks"
"Tulge räägime kuskil mujal.Kas saaks kuskile minna kus oleksime ainult kahekesi?"
Ûtles üks ment.
"Ee.Ja ,see tuba seal"
Ning me läksime ûhte magamistuppa.
Markus jäi kahe mendiga sinna.
"Nii.Palun rääkige.Miks te siin olete.Teie vanemad otsivad teid juba pm. nädal aega taga"
"Ee.Oli nii,et ma tahtsin natukene oma vanematest puhkust ja ûldse kõigist ja kõigest ning ma tulin ss oma väga hea sõbra juurde"
"Olete te siin vabatahtlikul"
"Ja.Ikka.Miks ma ei peaks?"
"No te olete olnud nädal aega kadunud,teie telefon on välja lülitatud ja te ei võta ka vanematega ühendust,ega ei käi kodus"
"No ma ûtlesin.Ma tahtsin oma vanematest puhkust"
"Aga miks te neile teada ei andnud ,et teiega kõik korras on?"
"No minuga on ju kõik korras"
"Kui lähedased te härra Markusega olete?"
"No ma tean teda juba väga ammu.Ma tean teda mingi 5 aastat vähemalt.Ma alles kûl kolisin Londonisse,aga seal kus ma enne Londonit elasin oli ka Markus ja seal me juba teadsime ja ss tulime me Londonisse ja ss ma sain ka mingi nädal aega tagasi teada et ka Markus tuli siia elama ning me hakkasime uuesti suhtlema ja me oleme väga lähedased"
"Kas te olete pm. paar?"
"Ee.Me olemegi.Nüüd see aeg kui me koos olime saime me väga lähedaseks"
"Preili.Me peame teie vanematele teatama ja ss otsustame kas võtame teid jaoskonda kaasa või jätame siia"
Ning ss ta helistaski.
Ta rääkis mu vanematega pikalt ja ss
ment tuli minu juurde.
"Me peame teid kaasa võtma"
"Ei.Ma ei tule kuhugi!"
Ning ma hakkasin vastu ja see ment pani mul käed selja taha ja pangi käed raudu.
"Käime ennem Markuse juures läbi"
"Hea kûll" ning me läksime.
Ma suudlesin Markust...
"Kas me saaks omavahel rääkida?"
"Ei"
Vastas ment.
"Ma tulen sulle kûlla"
"Okei.Sa tead kus ma elan onju"
"Eeeh.Ei"
"Metsa tee 13a"
"Okei"
"Ahjaa.kallis pls too mu tolo ka.Ma unustasin"
Ning ta tõi.
"Ja mu nr on 56******"
"Okei"
Ning ma suudlesin uuesti Markust ja ma läksin ss...

***
Mendi majas...

Mind viidi kongi...
Seal olid puhta hullud inimesed.
Mind viidi sellisesse kongi kus oli veel mingi tüdruk.Ta olin mingi 17/18 aastane.
Ma läksin istusin ss mingile pingile.See tüdruk kõndis edasi ja tagasi.Ja ss ta tuli minu juurde kna nägi et ma nutsin...
"Tere!"
"Tere!"
"Minu nimi on Jennifer"
"Okei"
"Ja sinu oma?"
"Emily"
"Miks sa siin oled?"
"Kuna ma põgenesin kodust.Tglt mind rööviti,aga ma armusin sellesse inimesse vist ja nüüd täna sain ka teada et ta oli Eestis mul mata õps,aga ss ta oli täiega teistsugune"
"Karm lugu.Kas sa meeldid talle ka?"
"Mhm"
"Okei.Oota.Ta teab et sa oled ta kunagine õpilane?"
"Jap.Ta ise tunnistas mulle selle ülesse"
"Okei.Aga miks sa ss Londonisse kolisid.V sa põgenesid Londonisse?"
"Ei.Ma kolisin siia ema ja isaga.Õdesi ja vendi mul ple.Aga kolisime kna mind noriti Eestis koolis jne..."
"Okei.Jube lugu.Mind ka kunagi noriti"
"Aga miks sa siin oled?"
"Ah.See on pikk lugu.Aga igatahes ma tapsin ühe inimese nii et ma ise ei teadnud"
"Okeii.Kahtlane.Aga miks sind noriti?Sa oled nii ilus ju."
"Samad sõnad sulle.Mind noriti kna ma olen nagu pm. kooli fg (fuckgirl)"
"Aa...Mind noriti kna olin nende arust mingi nohik jne..."
"Okei"
"Kaua sa siin olema pead?"
"Ee...Homme saan välja.Ja sa?"
"Okei.No ma pean ootama kna vanemad järgi tulevad".
"Okei.Aga mis koolis sa Londonis käid?"
"Ee...Mingi Alleyns kool.Seal on nagu nii ingalsed kui ka eestlased"
"Aa.Ma tean jh.Ma käin ka seal koolis"
"Päriaelt?"
"Mhm.Ma istusin 1 aasta ja nüüd ma lähen sinna kooli"
"Mitmes klass?"
"Ee 11c äkki vst.Kna jäin istuma,sest ma ei saanud ju koolis käia"
"Oooh.Lahe.Ma sama klass"
"Yeee.Laheee"
"Sa tead seda Blake?"
"Looog juu.Ta on mu poiss"
"Mida?Päriselt?"
"Ja...Ta käis eile mind vaatamas.Oli täiega mase kna talle mingi suht kallis inimene pidi mingi u. nädal kadunud olema"
"Aa...Vb ta rääkis minust.Kna meil oli midagi.Aga kui sain nüüd teada et te koos...No ss loog et jätan ta maha"
"Mida???? Omg....Ma jätan ka.Ta pidigi täna ka tulema.Tahaks näha kui ta näeb et sa minuga koos,samas kongis"
"Mhm"
Ütlesi ma nii kurvalt kuid ma naersin.
"Ära pls ole kurb.Ta ongi mingi fuckboy tglt"
"Päriselt?"
"Mhm.Ja sul pidi see teine tüüp olema ju".
"No...Seda jhm"
Ning ss tuli politseinik.
"Preili Jennifer.Teile on kûlaline.Juhatan ma ta edasi?"
"Kes ta on?"
"Härra Blake"
"Ahjaaa.Tema lase muidugi edasi"
Ning ss Blake tuli ja nägi mind.
"Emily"
Ütles ta sosistades.
Ss tuli uuesti ment.
"Preili Emily.Teie vanemad tulid teile järgi"
Ning kongi uks tehti lahti.
"Kas ma paberit ja pastakat saaks?"
"Jaa ikka"
Ning ma kirjutasin paberile oma aadressi ja nr ning andsin selle Jenniferile.
Ja me kallistasime.
"Homme näeme ss"
"Mhm"
Ning ma läksin ss Blakest mööda.
"Ma tean kõike!"
Sosistasin talle kõrva.





Uus kool ✔Where stories live. Discover now