Keelatud

Ma olen Kelly ja ausalt öeldes ei oska ma teile enda kohta midagi erilist välja tuua, sest ma pole eriline. Ma elan üksi, olen 17- jah ma tean, et see pole väga tavaline, et 17 aastane tüdruk üksinda elab, aga nimelt mu isa ei taha mind, ta leidis endale uue naise ja uue perfektse pere ja mina sinna pilti ei sobi. Mu ema suri kui ma olin 4 aastane, seega mäletan ma teda väga vähe. Ma elan Tartus väikses korteris kesklinna lähedal. Mulle meeldib üksinda elada, olen seda teinud juba peaaegu aasta ja ma ei vingu. Ma ei käi koolis, ma lõpetasin üheksanda klassi ära ja peale seda sain endale läbi tutuvuste töö: Tartu tattoos, parim töö mida tahta, kuna mulle meeldivad tattood, mul on endalgi vasakul käel peaaegu täis sleeve.

* * * *

#1

Avasin enda silmad äratuskella helina peale ja virutasin uniselt sellele käega, mille peale see tüütu asi vait jäi. Naeratasin endale võidukalt ja lükkasin endalt teki pealt, mõnusalt jahe õhk ümbritses mu tuba, oli varajane juuni alguse hommik.

Tõusin voodist püsti ja kõndisin vannitoa poole. Käisin kiirelt dussi all, kuna mul polnud aega raisata. Tegin kiire meigi. ripsmeduss, lainer, kulnud ja jumestuskreem. kammisin oma pikad blondid juuksed läbi ja otsustasin need lahti jätta, kuid igaksjuhuks panin patsikummi endale käe ümber.

Kõndisin tagasi magamistuppa ja tõmbasin enda riidekapi uksed lahti ja jäin enda riided vaatama. Ma ei oska mitte kunagi valida mida selga panna, sellepärast jään ma ka tavaliselt tööle hiljaks. Lõpuks otsustasin ma katkiste mustade kitsate teksade, valge blink 182 topi ja mustade vanside kasuks.

Sörkisin kööki, võtsin külmkapist kohukese ja sõin selle kiirelt ära. Mul pole kunagi hommikul isu ja kohuke on ainuke asi mida ma süüa kannatan, ilma et mul paha hakkaks.

Krabasin esikust enda õhukese jaki, võtmed ning oma suitsupaki- jah ma tean, et need on tervisele kahjulikud ''ja võivad tappa'', aga need on ainukesed asjad mis mind rahustavad- ning lahkusin korterist, enda järel uks lukku pannes.

* * *

'' Hommikust Kelly'', hõikas Robert nii kui olin uksest sisse astunud. Robert on mu boss, aga samas ka väga hea sõber, me üritasime käimist proovida, aga sellest ei tulnud midagi välja. '' Hommikust Robert, kuidas olla on?'', küsisin temalt vihjates eilsele kui me pubides käisime ja sellele kuidas ta viina shote järjest kõrist alla libistas.

''Teeme nii, et eilsest ei räägi enam. Sobib?'' turtsatas ta, ma vaid naersin talle vastuseks ja läksin taha ruumi, kuhu ma enda jaki ja võtmed jätsin. Kõndisin akna juurde, tegin selle lahti ja toetusin küünarnukkidele, samal ajal suitsupakist suitsu välja tõmmates. Asetasin suitsu endale huulte vahele, süütasin selle ja tõmbasin enda kopsud tossu täis. ''Suitsud võivad kahjustada sinu enda tervist ja ka sind ümbritsevate inimeste tervist'', tuli mu tagant hääl, turtsatasin '' Väga vaimukas Robert, peaksin sulle sama ütlema'', vastasin talle ja jälgisin kuidas ka tema enda suitsu põlema pani.

''15 minuti pärast peaks su klient kohale jõudma,'' ütles ta nagu muuseas ''Tom, oli vist ta nimi'' jätkas Robert, kulme kokku kortsutades mu kliendi nime meelde tuletada. ''Selge'' noogutasin talle. Vaatasin veel viimast korda aknast välja, kustutasin suitsu ära ja otsisin jaki taskust nätsu ja panin selle suhu, kuna mõned mu kliendid on minevikus kurtnud, et neile ei meeldi suitsuhais ja kuna klient on kuningas- nagu Robert ütleb- siis üritan suitsuhaisu eemale peletada.

''ma lähen sean asjad valmis'' hõikasin Robertile '' Palun ole viisakas'' karjus ta mulle vastu. Hakkasin naerma ning raputasin pead. Mul on ütleme nii, et väiksed iseloomu probleemid, tegelikult ma ei ütleks, et need just ''probleemid'' on, aga ma võin-eriti uute inimestega- natukene ülbe ja mitte väga tore olla. Päris vaimukas tegelt, mõeldes sellele kus ma töötan, ma pean võõraste inimstega peaaegu terve päev rääkima ja suhtlema, aga siiani olen läbi saanud enam-vähem.

''Tere, ma otsin Kellyt. Mul on tema juurde aeg kirja pandud'', ehmatas mind mu mõtetest mingi hääl, võpatasin veidike ja tõstsin oma pilgu ülesse. ''Ja ma olen Kelly, võtke istet palun'' ütlesin natukene ülbe hääle tooniga. Ma ei saa ennast parata. ''Okei'' pobises see mees omaeete ning istus toolile. '' Mida sa sooviksid, et ma sulle teeksin?'' küsisin oma ruutiinse küsimuse, mida ma peaaegu igalt oma kliendilt küsin. Ta ülatas mulle ühe kokkuvolditud paberi, ma võtsin selle vastu ja tegin selle lahti. '''Huvitav..'' pobisesin ma omaette ja vaatasin joonistust mu ees.

* * *

''Valmis, ma puhastan ära ja siis võid sinna peegli juurde minna ja vaadata kuidas meeldib'' ütlesin ma Tomile ja osutasin täispikale peeglile ruumi teises otsas. ''Olgu nii..'' vastas Tom kui olin ta tattoo ära puhastanud, tõusis ta toolilt püsti ja kõndis peegli juurde. Ta oli seal juba 2 minutit täiesti vaikuses seisnud, ma hakkasin juba muretsema, et äkki talle ei meeldi mu tehtud töö, mida pole kunagi tegelikult õnneks juhtunud.

Tom vaatas äkki minu poole lai naeratus näos ja põhimõtteliselt jooksis minu juurde ja tõmbas mind enda embusesse. Ma olin alguses ehmatunud, aga siis kui ma sain aru mis toimub ma patsutasin talle seljale ja eemaldasin ennast ta käte vahelt. ''See on lihtsalt nii võimas ja äge, aitäh sulle Kelly'' õhkas Tom, naeratasin talle vaid vastuseks.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Nii kuidas meeldis? Kas jätkan või ei? :)

-Kristin