My Paradise [Eesti Keeles]

▪ 4 ▪

 Jõuame väikese kohviku ette, mille aknaklaasidelt peegeldub hommikune taevas. Uksel ripub puidust silt mis teatab selgelt "suletud". Kata võtab mu käest kinni. Ma ettevaatlikult võtan ukselingist kinni ja kui see avaneb siis naeratan. "Mattias on jälle enne meid kohal?" küsib Kata kergelt mossitades "Ta jõuab alati enne meid!" naeran kergelt ning avan ukse, koos Kataga sisenedes.

Terve kohvik näeb inimtühjana rahulik välja ning ainus asi mida kuulda on, on kellegi askeldamine kohviku köögis.

Kata jookseb kohviku "mängunurka" ja hakkab asju seal oma meeldmise -järgi asetama.

Astun kööki ja koheselt ei näe küll kedagi, kuigi olin oodanud näha Matu naeratavat nägu, ning lükkan ukse seljataga kinni. Kotti lauale asetades ahmin ehmatusest õhku kui keegi mu silmad katab.

"Arva ära kes?" Kuulen juba niigi tuttavat häält.

Muigan "Ei tea, Hitler äkki?" Ristan oma käed "Või äkki mõni pederast? Kunagi ei või teada.."

Matu turtsatab ja võtab käed mu silmadelt. Ta pöörab mind ümber "Ma ei arvanud et Sa minust nii halvasti arvad!" Vingub ta naljatavalt.

Naeran kergelt ja kallistan teda, ta kallistab mind vastu tunduvalt tugevamalt.

"Aww! Nii armas!" Kilkab Kata kööki kekseldes ja meid märgates, lai naeratus näol.

Tunnen kuidas mu põsed õhetama hakkasid "Kata!" Ohkan ma kui Matust eemale tõmban.

Matu naerab ja toetab vastu lähimat lauda.

Kata teeb kiire kalli Matule, kes on plikast mitu korda pikem, ning ruttab köögist jälle välja.

Toetan end sama laua vastu, sügavalt ohates.

"Pisiplika tahtis kaasa jälle?" Küsib Matu vaikselt

"Jap,"

"Endiselt arvab et meil on teema?"

"Jup,"

"Kas ütlesid talle et ei ole?"

"Jahhp,"

"Kuulas?"

"Eip,"

Turtsatame koos naerda ning Matu jalutab keeva poti juurde ning segab mis iganes seal sees ka ei oleks.

Vaikse ohkega haaran oma koti ning riputan viimase töötajate-riietusruumi, oma nimesildiga kappi.

Mõne minuti pärast on mul töövorm seljas, valge põll ja puha, ning ma haaran kotist kammi et juuksed veel üle kontrollida. Hoogsalt tõmmates märkan et mingi valge lipakas kukkus kotist välja.

Veidi segaduses korjan paberi-tüki üles ning seal peal seisab veidi lohaka käekirjaga:

Persevest  ;)

Muigan vaikselt "Sitakott!" Hõikan Matule enne, kui kööki sammun ning poissi müksan.

Mattias muigab kergelt kuid ei võta pilku kõrvalt potilt "Head laupäeva sullegi." Mõmiseb ta vaikselt.

~~~~~~~~~~~~~

Vaatan leti tagant kohvikut, kus veel kolm klienti istuvad ning vahetevahel arvuti või telefoni ekraanidelt pilku tõstmata oma jooke joovad.

Kata istub kohviku mängu-nurgas ühe teise oma-vanuse poisiga ning räägivad elavalt juttu.

Minu kõnnib mu kõrvale ja vaatab neid kahte "Kaua nad seal juba istunud on?" Mõmiseb ta vaikselt

Kehitan õlgu ja vaatan talle otsa korra "No idea, aga minema peame me küll kohe hakkama Kataga," ohkan ning sammun kööki ning sealt töötajate tagaruumi.

Riided vahetanud, asjad kotti toppinud ning ühe teise seal töötava tüdrukuga veidi rääkinud, lähen ma Katriini juurde ning vaatan kahele jõmpsikale otsa.

"Kata, aeg koju minna," ütlen vaikselt naeratades.

Kata noogutab, tõuseb püsti ning naeratab poisile "Kas su õde tuleb homme ka tööle?" Küsib ta

Poiss noogutab elavalt "Tuleb jaa. Sul?"

Kata vaatab mulle oma küsiva pilguga otsa. Naeran kergelt "Jah ma tulen,"

Kata naeratab ja vaatab poisile otsa jälle "Tsau Kristjan!" Ütleb ta ning lehvitab.

Kristjan lehvitab vastu "Tsau Katriin!"

Kõnnin Mattiase juurde ning emban teda "Head aega Shithead,"  mõmisen naeratades kui lahti tast lasen.

"Head aega Idioot," pööritab ta silmi, "Ole ettevaatlik," sosistab ta vaikselt.

Noogutan vaikse ohkega "Eks ma proovin,"

Ta noogutab ning kaob vaikselt kööki, samal-ajal kui ma Katriinil käest haaran ja me mõlemad kohvikust lahkume, süda rinnus raske, teades kuhu me naasma peame.

_________

Uhtiduu, uus osa, ma loodan et naudite :)