Matused
Osa elust.
Fiona vanemad nutsid oma last vaadates ning soovisid, et surnud oleks hoopis autoõnnetuse tekitaja.
Paljud küsisid minult kuidas ma tunnen ja vastust on,
ma olin tühi.
Kõik oleks nagu välja lastud ning asendatud külmaga.
Ma veetsin kõik ööd oma venna majas vaadates seda sama halli seina kus oli üks suur mille mu isa oli tekitanud, peale seda kui ta sai aru, et tema tütar on üks väikene õnnetus.
Kõik pidi olema ju meelepärane.
Ema soovis mulle alati head kuid nüüd ta käitus nagu ta tahtis need sõnad tagasi võtta. See sobis mulle. Päev loojub õhtusse ja õhtu tõuseb uuesti üles päevaks. Oleks vaid elu nii.
Telefon helises ja ainult oli hetk mil ma lugesin helistajat.
J-oe