Tiivutud (McFly) (Writnes & anniepoynter)

#18 - Agnes

Läksin alla Tomi ootama, võtsin ühe kanepisuitsu kätte ning süütasin selle. Ta pidi niikuinii iga hetk jõudma.

Olin seal veidi seisnud, kui end järsku imelikuna tundma hakkasin, nagu keegi oleks mind jälginud. Vaatasin küll ringi, aga ei näinud kedagi. Tõmbasin uue mahvi ja hingasin rahustavat suitsu välja, kui järsku pea vastu seina ära lõin. Oigasin vaikselt, kas kanep hakka juba mõjuma? Pealegi, kas selle mõju oli üldse selline?

Järsku hoidis keegi kätt mu kaelal. Ahhetasin, ma olin väga suures segduses, proovisin eemale kõndida, aga see oli võimatu, keegi hoidis mind kinni. Nägin selgesti enda ees seisvat kuju, see ei olnud Tom. Samas aga ei suutnud ma mõista, kas see oli hallutsinatsioon või mitte. Mul oli natuke raske hingata, sellest järeldasin, et siiski mitte...

“Palun...” ägisesin välja.

Mees vaid naeris. Ma ei saanud aru, miks ta mind tappa tahtis, ma ei teadnud seda meest.

Pillasin suitsu maha ja proovisin ta kätt endast eemale lükata, kuid mees pigistas vaid kõvemini, kohe nii kõvasti, et ma ei saanud enam hingata. Kas ta tõesti plaanis mu ära tappa?! Üritasin kätega vehkida, kuid midagi ei juhtunud.

Järgmisel hetkel suutsin ma taas hingata, ahmisin pahmakate kaupa õhku ja köhisin. Tom oli viimaks vist kohale jõudnud ning mees oli must eemale tiritud. Ma kuulsin mingeid mütsatusi, kui mu pilk heliallika poole pöördus, ja ma kohkusin, kui nägin, et Tom oli tolle mehe näo verele peksnud.

Ahhetasin, kuigi see oli kõvasti raskendatud. Ma ei tahtnud teda peatada, aga seda oli kole vaadata.

Tom ei kahelnud hetkekski meest jalaga kõhtu lüüa. "Kes sa oled?!"

Mees ei vastanud midagi.

"Vasta mulle!"

Ta püsis endiselt vait, mille peale Tomilt uue hoobi sai.

"Noh?! Või tahad veel?" röökis Tom. "Kes sa oled?"

“Mu nimi on Dave!”

"Nii?! Mida sa temast tahad?"

Ta ei vastanud midagi, ajas end jalule, kuid Tom lõi teda uuesti jalaga kõhtu, nii et ta pikali lendas.

Ma võpatasin selle peale, kuigi olin kergendatud, teades, et Tom oli mehest tugevam.

“Mind saadeti, okei?” mees köhis.

"Kes?!"

“Ülevalt...”

"Türa, ära jama minuga! Kes su saatis?"

“Ülevalt, türa, millest sa aru ei saa!”

"Nimeliselt, kes käskis sul talle kallale minna?!"

“Mingeid nimesid ei olnud! Ma sain sõnumi!”'

"Kellelt?"

“See polnudki otseselt kelleltki, sa peaks ju teadma, kuidas need pähe tulevad!”

"Ära keeruta minuga."

“Ma ei keeruta!”

"Kui sa mulle kohe ei ütle, kes sulle vihje tegi, siis ma tapan su ära," ütles Tom nii ohtlikul toonil, et isegi minul hakkas hirmus.

“See. Tuli. Ülevalt.”

"Jah?!"

“Jah! Ma ei valeta!”

"Hakka endale hauda kaevama."

“Lase mul minna, ma ei saa midagi teha! Ma pean neid käske kuulama, türa, sa tead ju!”