Praegu ühe lapse emana on mu elu ilus.Aga mu elu ei ole alati ilus olnud.See on olnud põrgu.Niisis alustan otsast.Räägin teile loo sellest kuidas leitsin esimese armastuse,sõbra ja siis saate lugeda sellest mis praegu toimub.
15 AASTAT TAGASI
Täna on minu elu õnnelikuim päev.Ma lähen kooli.Vanaema ja vanasisa tulid linna minu esimest koolipäeva tähistama aga mu vanemad...nemad on jälle tööl.Mu vanaema ja vanaisa armastavad mind aga ma tean et nad on väsinud mind hoidmast.Mu ema ja isa on alati tööl käinud.Niikaua kui ma mäletan.Nad pole kunagi olnud minuga koos minu tähtsamatel hetkedel.Sellepärast olen ma kasvanud üles üksi.Nähes vanemaid kaks korda päevas:korra hommikul ja paar tundi õhtul sest pean vara magama minema.Me elame hästi aga mu vanemad on töönarkomaanid.Aga aitab mu vanematest.Ma lähen ju ikkagi kooli.Sammusin vanaemal ja vanaisal käest hoides kooli.See oli linna parim kool.Ma pidin siin õppima hakkama.Sammusin uksest sisse.Seal oli palju lapsi.Kõik eri kasvu ja erinevad.Nad tekitasid minus hirmu mis tekitas minus paanika.Läksin garderoobi ja võtsin jaki seljast.Seal tervitas mind naine kes nimetas ennast minu õpetajaks.Ma tundsin südames et midagi halba hakkab juhtuma.Aga mu sisetunne ütles et kõik on hästi.Kuigi ma oleksin pidanud kuulama oma südant.ma jalutasin koos teiste lastega aulasse.Ja siis ma nägin teda......
KAS TEILE MEELDIS?KIRJUTAGE MIDA ARVATE JA KINDLASTI FOLLOVIGE MIND INSTAGRAMMIS.
INSTAGRAM:mammu_omg
YOU ARE READING
Uskumatu
FanfictionKui elu on põrgu ja sa tunned ennast üksikuna ei aita midagi muud kui sellele vastu astuda.Seda aga 17 aastane liisa ei suutnud.Nüüd on ta oma eluga rahul ja räägib teile oma loo.Ta laskub tagasi esimesse klassi,esimesse armastusse,esimesse parimass...
