Bonjour!
Tahtsin lihtsalt tänada, kes on jõudnud ''Vikatimehele'' pilgu peale heita ja sinna oma jälje jätta. I appreciate it very much, thank you all.
Ma ei lootnud eriti, et tegemist võiks olla n-ö teosega, mis võiks inimeste poolt aksepteeritud olla. Kuigi loogika on täheldanud, et mõnedele inimestele just meeldibki seda-sorti sügavamõtteline tume piece of life, vähemalt midagi, mis on natukene kahtlane ja ebanormaalne. Idk, mulle läheb see vähemalt peale.
Tegelikult ma ei plaaninud seda lugu kirjutada yldsegi lihtsalt enda või kellegi teise lõbustamiseks. Rohkem nagu mõtlemiseks. Mõtlemiseks meie hetkelise maailma, teiste inimeste ja iseenda peale.
Meil on alati olemas elus valikud. Neid valikuid on palju, pole olemas õigeid ega valesid valikuid, kuid valikud on meie ymber igal pool ja vahepeal, mõned meist, ei suuda neid lihtsalt näha. Kõikidel mu tegelastel olid valikud (siinkohal räägin ma Sanderist ja Mirandast).
Ma ei tahtnud teha Rafaelist aka Vikatimehest sarimõrvarit, kuna see poleks loosse sobinud. Vikatimees peaks sümboliseerima minu silmade läbi olendit, kes aitab juhatada kadunud hinged teispoolsusesse. Ainuke vahe Rafaeli ja sümbolistliku vikatimehe vahel on see, et ta seab oma ohvrid valiku ette. Valikute, millest sõltub ohvrite elu.
Ma leian, et elumuutvate valikute tegemine on omamoodi kaunis. Koos nendega me areneme.
Suured tänud veelkord kui olete ''Vikatimeest'' lugenud. See on märk sellest, et võib-olla mõnedele ikkagi meeldib mu messed-up thinking. Yritan sutsu aktiivsemalt osasid edasi kirjutada, kuid ma ei luba midagi.
Kui soovite midagi ''Vikatimehe'' tekkeloo või mõne tegelase kohta midagi kysida, siis võite julgelt kysida. Ma ei hammusta.
Seniks head lugemist! :)
