Elise oli oma toas ja chillas ringi. Polnud midagi teha. Väääääga igav oli. Ta oli natuke aega juba seal olnud pärast söömist. Halb enesetunne oli ka. Midagi oli nagu elus valesti läinud. Hah.... igav oli. Ta otsustas pessu minna kuna midagi paremat tal ju teha polnud.
Pesust välja tulles oli tal ainult rätik ümber . Ta oli just enda tuppa sellega kõndinud ja hakanud riideid selga panema kui kuulis..
UKS AVATI.
Elise: " AAAAAAAAAA VÄLJA VÄLJA KES SEE ON?!?!"
uks pandi pauguga ruttu kinni.
(???) : " VABANDUST MUL ON VÄGA KAHJU MA EI TEADNUD."
Elise: " kes see on??"
(???): " Jean siin, ütlesin ju enne et tulen vaatan üle."
Elise: "sorry et karjusin.."
Jean: "kõik on korras.. ma lihtsalt ei teadnud."
Elise: "okei võid nüüd tuppa tulla."
Jean: *läheb tuppa*
Jean: "kuidas tunned ennast?"
Elise: " imelik on olla.. aga parem natuke"
Jean: " seda on tore kuulda."
Levi ukse juures: " JEAN TULE KOHE SIIA SA VÄIKE JÕMPSIKAS KAS SA ÜLDSE EI OSKA KORISTADA???"
Jean: " a.. tundub et ma pean minema.."
Elise: " jah, mine enne kui sa kuu aega koristama pead."
Jean: " saa ilusti terveks siis! Tsau!"
Elise: "tsau!"
Uks pandi kinni ning Elise oli jälle üksi. Just sekund tagasi ta rääkis Jeaniga. See läks väga kiiresti.
Elise: * See Levi asi lihtsalt tuleb ja ütleb teistele mida teha?.. Tore et mina seal tiimis pole. Ei tahaks iga päev küll koristada. Huh, jube!*
Lõpp jälle :))
