Röövitud

teine osa

Aisling ärkab häälte peale mis ta kõrvu jõuavad. Üks nendest on Carlin ja teine? Aisling ei tundnud seda teist häält. Tüdruk köhatas, taas oli ta kurk kuiv ja huuled pargulised. Kaua ta magas? Kaua ta siin juba olnud on? Aisling ei teadnud seda, aga ta teadis, et ta jalad on kanged ja samuti käed ja kael.
Ta keerab oma pea vaevaliselt häälte poole ja kolistap käega, et teda märgatakse. „Oi, meie kaunitar ärkas!" ütleb Carlin, lõpetades rääkimise teise mehega. „Anna talle süüa ja kui ta on valmis, siis vii ta tema tuppa!" ütleb teine rääkia, aga oot ta polegi ju mees. Mõtleb Aisling, see on naise hääl. Ta tõstab oma pea, et rääkiat paremini näha. Jah täiesti kindlalt naine, pikkade pruunide juustega, karmi näoilmega naine.
„Te lasete mu vabaks?" kähiseb Aisling lootus rikkalt. Naine puhkes naerma. „ei, aga me oleme südamlikud röövlid ja anname sulle paremad elutingimused!" ütleb ta. Aisling langetan pea. „Kaua ma siin olen olnud?" küsib ta vaikselt.

„Kolm päeva!" ütleb Carlin kes voodile istus ja karbist vee pudeli võttis.
„Tee suu lahti!" käsutab ta. Aisling teeb, nii nagu kästud. Noormees kallab talle veidi vett suhu. Tüdruk ohkab ja neelab lonksu vett alla. Nii hea! Vesi paitas ta kipitavat, kuiva kurku.
„Tead Aisling!" ütleb poiss kui brünett toast lahkunud on. „Tean mida?" küsib Aisling. „Sa polegi, nii nõrguke nagu ma arvasin, ma olin veendunud, et kui oma röövist kuuled hakkad ulguma ja oma isa hüüdma!" lausub Carlin kiitval toonil ja annab tüki banaani tüdrukule. Aisling sööb vaikselt, seedides Carlini sõnu.
„Tead, ma ei tea mis teie plaan on, aga kui teie plaaniks on mu isalt raha välja pressida, siis see ei õnnestu!" ütleb ta kui oli banaani tüki alla neelanud ja lonksu vett ka saanud.
„Oh ära sina selle pärast muretse, minu boss on tark, tal on hea plaan!" ütleb Carlin muitaes, ka Aisling muigab.
„Noh, vaata minuga te isalt seda raha välja ei pressi, ta vaata ei armasta mind ja minu eest ta nüüd küll kellegile mingit raha ei hakka andma!" ütleb Aisling, algul lõbususega, lõpus neelatab ta mõrult.
Carlin vaatas Aislingit vaikselt „Ma ei saa aru?" ütleb mees.
„Siin polegi aru midagi saada, mu isal on minust savi, võimalik, et ta praegu mängib murtud meest kelle ainuke kallis inimene on röövitud, aga see on ainult selle pärast, et temalt oodatakse seda. Tegelikult on tal ükskõik!" lausub Aisling ja neelab veel suu täie banaani alla. Carlingu ilme on mõtlik. „Ma teen su jalad ja käed lahti, luba, et jääd rahulikuks!" hoiatab ta. Aisling ei öelnud midagi ja laseb tal oma käed ja jalad vabastada.
„Võin veidi kõndida? Et jalad tööle hakkaksid" küsib Aisling Carlinilt.
„No jaluta veidi, aga kui põgeneda üritad, siis pean ma vägivalda kasutama ja seda ma ei taha teha!" lausub noormees. Aisling kehitab õlgu ja ajab ennast aeglaselt jalgadele. Jalad surisesid ja esimesed viis sammu olid rasked.
„Carlin, miks sa seda teed?" küsib tüdruk ja kõnnib veel veidi.
„Teen mida?" küsib Carlin ja jälgib tüdrukut pinksalt. „Miks sa sellist tööd teed, tead, kui teid peaks kätte saama, siis on sinu tulevikuga lõpp. Sa saad vähemalt 10 aastat vangistust, sest sa oled ju juba 18!" ütleb Aisling.
„Sest mu boss on tark ja minuga ei juhtu midagi, pealegi kõigil pole rikkaid papasid kes raha peopessa laoksid!" ütleb Carlin pahaselt.
„Ka minu kallis issi ei tee seda, ta armastab oma raha selleks liiga palju. Ma saan iga kuu kindla summa, kingitusi ei too mulle paps juba ammu, õnneks ta sõbrad ja äriparknerid ikka saadavad mulle pakke, selle pärast olengi koolis populaarne, mitte aga selle pärast, et mul on rikas isa!" räägib tüdruk mõrult ja masseerib oma käsi. Carlin jälgib tüdrukut.
„Aga Carlin, sul on isegi õigus selline töö võibolla polegi hull..." mõtiskleb Aisling „noh selle hetkeni kuni vahele pole jäänud!" lisab ta. 
Carlin vaatab kohkunult Aislingit „ära räägi sellist juttu, pealegi ma pean su nüüd teise tuppa viima! Sa ilmselt tahad pesemas käia ja võibolla uudiseid lugeda, oled ju nende uudiste staar!" ütleb Carlin ja võtab karbi.
„Olgu!" ütleb Aisling ükskõiksalt. Röövitud olla polegi võibolla nii halb... isa juures oleks hullem. Mõtleb neiu ja krimpsutab huuli. Muidugi talle ei meeldi siin olla ja muidugi ta eelistaks olla kodus tagasi, aga oleks võinud ju hulleminigi minna, näiteks oleks võinud teda röövida mingid sellised inimesed, kes ta keha ihkavad, või kes oleksid kohe ta surma soovinud. Noh Aisling muidugi ei tea mida tema röövlid temaga teha plaanivad, aga hetkel on kõik kannatatav.
Carlin avab toa ukse, olles valmis Aislingit kohe pikali panemas. Tüdruk ootas, aga rahulikult, et Carlin ta käest kinni haaraks ja teda mööda koridori vedama hakkaks. . Aisling mõtleb oma ette, et tegelikult on see isegi romantiline. Tema röövliks on, tema pikaajaline crush. Noormees kelle pildid on tema sahtlis, kirjakesed mis ta on kirjutanud Carlinile, aga polnud julgenud neid, Carlinile kotti poetada.
„Näe siin on sinu uus elamine, riided on kapis söök laual, vannituba on ka toas olemas. Telekas, raamatud. Arvutit ja telefoni me ei saa sulle kahjuks anda!" lausub Carlin ja avab toa ukse. Tüdruk astub sõna kuulekalt tuppa ja kuulab kuidas Carlin toa ukse lukku keerab.