Kadunud.

Jube!

Jutustan siis mis minuga juhtus.....!!
See oli jube ja kohutav.
Mäletan seda hetke elu lõpuni.. 😖

Oli pime õhtu ma tulin koju sõbranna juursest. Läksin nagu taveliselt samast metsast mööda. Ühel hetkel hakkasin ma kuulma hääli, mis arvatavasti tulid puupealt. Hääled muutusid valjemaks ja. valjemaks. Ma olin hirmunud ja kartsin. Tahtsin hakkata jooksma aga misgi minu sees tahtis näha mis sellist heli tekitab. Ma kõndisin vaikselt ja
vaatasin ümbruskonda enda ümber. Kõik oli pime. Tänavatel polnud ühtki hingelist. Isegi ühtegi kassi ega koera polnud. Märkasin seda punast maja kust ma alati mööda käisin ning teadsin, et kodu on lähedal. Kiirendasin oma sammu ja varsti jõudsin maja ette. Sellel hetkel avastasin, et ei leia kodu võtmeid. Otsisin paaniliselt, aga ei leidnud. Hakkasin närvitsema. Helistasin sõbrannale ja küsisin kas mu võtmed on tema juures. Ta ei leidnud ja hakkasin veel rohkem närvama. Mõtlesin, et äkki kukkusid maha. Kuulsin mingit liikumist. Nägin mingit meest tänava otsas ja hakkasin paaniliselt võtmeid edasi otsima. Lõpuks leidsin oma võtmed kotti põhjas olevast sahtlist. Tundsin suurt kergendust, avasin ukse ning tormasin kiiresti tuppa. See kord läks hästi
Kuna ma olin närvis siis ma läksin oma tuppa , lukustasin ukse ning võtsin voodialt välja pudeli siidrit ja jõin suurte lonksudega ära.
Jäin magama.

Varsti uus osa, loodan, et meeldis!! Olege tublid! ☺️