Saladus

KOLMAS PEATÜKK- kavalus

"Tegelikkult mul pole isegi kõht tühi," ütles Mia "ma lähen vaatan mida õde teeb." Ta läheb köögist lifti ja liftist läbi oma toa ja siis Kaspari toa.

"Kas sa tulid minuga mängima?" Küsis Kaspar.
"Sinuga? Miks ma peaks sinuga mängima? Tule eest!" Ütles Mia Kasparile
Kui Mia oli Kaspari toast läinud rääkis Kaspar oma ette:
"Nojah, mida ma arvasin, miks ma üldse arvama pidin, et ta tuleb minuga mängima!"

"Tšau õde!!" Hõikas Mia
"Tšau, ma lähen täna jälle oma poiss sõbraga õue aga ära ütle mitte midagi." Seletas Sandra
"Miks ma üldse peaksin??"
"Ah ma lihtsalt ütlesin, et sa igaksjuhuks ei ütleksgi." Ütles Sandra Miale uuesti.
"Kas ma võin sulle riietuse valida?"
"Võid?"
Mia läheneb Sandra riietus kapi juurde ja otsib sealt kõige ilusama riietuse "Nii mida ta võiks selga panna?.." ja leiab ühe valge pluus-kleidi "SEE ON TÄIUSLIK!!" "Ma valisin sulle selle välja!" Näitab Mia valget pluus-kleiti Sandrale "See on täiuslik!" Vastab Sandra "Okei ma pean nüüd minema, tšau!!"
"Tšau tšau!" Ütleb Mia vastu

"Kas sina tahad minuga mängida?" Küsib Kaspar Sandralt.
"Lõpeta ära, reaalselt." Ütleb Sandra vastu.
Kaspar ohkab.
"Nad ju tegelikkult ei tea minu saladust, seegagi, hm." Mõtliskeb Kaspar.
"Ma ju tean õe saladust. Kui ma selle emale ütleksin, jääb ta kodu aresti siis on mu pool kättemaksust talle tehtud ja üle jäänud tuleb hiljem." Jutustas ta ikkagi enda ette "Ma lähen ütlen emale selle saladuse."
Kaspar jookseb ema juurde.
"Emme emme emme!!" Hõikab Kaspar.
"Ja kullakene?" Vastab ema.
"Mul on sulle midagi öelda.."

"Mida!? Kas sa räägid praegu tõtt??" Küsitleb ema Kasparit.
"Jaa ma ise kuulsin!!" Vastab Kaspar.
"Okei okei. Kui ta koju tuleb, ma räägin temaga. Aitäh, et sa mulle ütlesid."
"Loomulikult!" Ütleb Kaspar ja läheb tagasi oma tuppa.

"Hehe.. juba läheb paremaks. Ma pean nüüd väiksema õe saladuse ka teada- või midagi sellist, et teda ka kiusata selle eest, et nad ei taha minuga olla ja ütlevad, et olen halb inimene." Pobiseb Kaspar oma ette "Äkki tal on mingi päevik või midagi.."

"Ma lähen võtan snäkki, mul on kõht tühi." Otsustab Mia, kui ta oma toast välja jõudis oli Kaspar tema ukse taga.
"Mida sa siin teed?" Küsib Mia
"Seisan." Vastab Kaspar
"Jumal küll, seisa kusagil mujal, et ma sind üldse ei näeks." Kõndis Mia oma toast välja.
"Okei ma lähen nüüd tema tuppa." Pomiseb Kaspar.
"Hmm siin ei tundu, et siin oleks mingit päevikut.." "või äkki tal on tahvlis päevik?"
Kas Kaspar leiab ta nii öeldud "päeviku,,? Ei tea.
"Sahtlites ei ole, uuu raha!" leidis Kaspar kui ta otsis Mia päevikut "Aga mul pole vist seda mõttet võtta, nad saaksid sellest kohe aru. Mingid igavad- issand kui palju mänguasju on aga sel pole nii-kui-nii põnevat. Hmm.." siis vaatas Kaspar mänguasja kasti, Mia koolikotti "Mingid igavad asjad.." "Seega tal peaksi olema tahvlis asjad," Kaspar läheneb tahvlile. "Mul tegelt polegi seda igavat pliiatsit vaja," ...

475 sõna