Saladus

NELJAS PEATÜKK - Saladused

..."Siin on mingit nõmedat parooli vaja." Pomises Kaspar "mis võiks tal parool olla.. kaisukad? Ei.. ma ei tea." "Beebi? Ei.. beebi kaisukas? Ei.. beebi nukk? Ei, jumal küll!" Kaspar nuputas kui ta viimaks ometi sai teada "Konn! Jess, konn oli õige! Kes on nii loll ja paneb endale sellise parooli? Jumal küll.. kui tal mingi terve tahvel seda täis on.."

"Vaatame vaatame.. kas siis on midagi, nii.. päevikut, tiktoki nii.. sala päevik?" Siis Kaspar uuris seda päevikut Mia tahvlis ""Lõhkusin ükskord ema vaasi ja pole ikka veel seda talle öelnud, sest mai julge" Bingo! Kui mabseda emale ütlen on ta tõsises jamas." Siis hakkasid tulema sammud. Need lähenesid. See vist olnud ta õde, kumbki neist.

"Tuleb tuleb!! Pean selle pliiatsi tagasi panema! Äääää!" Karjus ta vaikselt "pean ikka teisele poole jooksma! Ma loodan, et ta ei märganud mind.."

Mia kõnnib enda tuppa tagasi köögist.
Ta korra vaatab ja mõtleb et kas midagi on valesti, aga kehitab õlgu ja ei mõtlr selle üle "Ah mida iganes, ilusti magab.. peaksin talle süüa andma." Mia jalutab kööki tagasi ja avab külmkappi "See näeb välja natuke nagu lutipudel, sest emme ei ole ikka veel mulle päris lutipudelit ostnud.. okei ma arvan see piisab, panen siia vett sisse." Kaspar kõnnib kööki "Tere õde" "Mitu korda ma pean ütlema, ära kutsu mind-" "Jaa jaa mida iganes" kõneles Kaspar " See oli imelik" arvas Mia.

"Ema! Emaaa! Emmeee!! Emme kus sa oleeedd!-" hõikab Kaspar "Ma olen siin!" Vastab ema "Oh" tuleb Kasparilt. "Tore, et sa oled juba ära harjunud mulle ema ütlema." "Jaa.. ma küll pean sellega veel natuke harjuma.. aga ma arvan ma saan ikkagi hakkama!" Räägib Kaspar "Ja aga miks sa mind nii paaniliselt otsisid?" Küsib ema "Mul on VEEL sulle midagi öelda.." "Okei?" "Aga see on väikese õe kohta.."

"Mulle ütles, et ta ei tea sellest vaasi lõhkumisest midagi!" Vastab ema kohkunult "Jep" ütleb Kaspar lihtsalt "Issand jumal. Ma pean küll temaga kindlasti pahandama.. Mia!" Hõikab ema. Ema kõnnib kööki kus on väike õde Mia. "Ja ema?" Küsib Mia segaduses "Tead mida ma praegu just kuulsin või??" "Ei?" Küsib ikka Mia "Et sina lõhkusid mu hinnalise vaasi ära!" "Mida?" Mia hämmelduna kõneleb "Ma pole midagi sellist- teinud! Mitte kunagi! Keegi- kus sa üldsegi seda kuulsid??" "Pole tähtsust! Sina lõhkusid mu hinnalise vaasi ära, ja sina valetasid mulle, et sa ei ole lõhkunud!" Räägib ema "Ma pole lõhkunud ma luban!" "Okei.. kui sa praegu mulle päriselt lubad, siis sai jää kodu aresti." "Ma luban, ma luban! Ma pole seda lõhkunud!" Vannub Mia "Okei väga tore.. kui sa oled, siis parem oleks, et sa tunnistad selle ülesse." "Ma luban ma pole seda lõhkunud!" Räägib ikka Mia " Väga tore." Ema kõnnib köögist õue.

"Fiuh.. aga kus ta seda teada sai?"....