Röövitud

*･ﾟ[ 19 ] ﾟ･*

Röövija 'meister' vaatenurk

"Kuna vastused saabuvad?" küsin, vaadates läbi klaasi kõrval toas magavat neidu, keda olen viimase kuu aega mõnuga pannud. Ta on kindlasti üks tõrksamatest tüdrukutest, kelle ma omale olen saanud. Vist sellepärast ta minu lemmik ongi. Tema keha reageerib minu puudutustele teisiti kui mu teised neitsikud. See karjub appi, täpselt nagu tema silmad, kui ma tema läheduses olen olnud selle kuu aja jooksul. Ma näen, et ta üritab kõigest väest mitte vastu astuda mulle, et ellu jääda. Just see tema juures mulle meeldibki. Tahe elada.

"Peatselt härra. Ma võin juba praegu kindlalt öelda, et ta ei ole rase, aga ootame enne vereanalüüsid ära. Sealt on kõik näha. Ma soovitan nii kaua teha talle terve keha uuring, et teada, kas ta sobib selleks." sõnas Dr Ronald Clarke, katkestades minu imetlust ja kujutluspilte Skyest, kuidas ta mind vabatahtlikult tervenisti suhu võtab. See vaatepilt meeldis ka mu semule. Ma pean selle maha rahustama

"Tehke, mis vaja, et vajalikud vastused saada. Kui ta sobib, siis teate, mida te tegema peate! Ma käin kiirelt ära" lausun, tundes sõbrake aina tugeneb mul püksis, soovides vabaneda ahelatest nii kiiresti kui võimalik, aga ma ei saa seda üksi teha. Kelle ma oma seltsiliseks võtan nii kauaks?

Dr Clarke noogutas, minnes Skye juurde kõrval ruumi, valmis manustama järgmist tugevat doosi uinuti ja jugapuu ekstrakti segu, mis surmav kooslus.

"Seis! FBI!"

Oi plää!