Magus kättemaks

Saladuslik päästja

Koju jõudes läksin ruttu oma tuppa. Viskasin oma koti nurka ning mõtlesin mida edasi teha. Alustuseks oleks hea riided ära vahetada. Hea idee. Vahetasin oma kleidi ja kontsad millegi mugavama vastu ehk siis panin jalga lühikesed püksid ning lihtsa tavalise t-särgi. Ma ei kavatsenudki kodus mingi eriline bimbo välja näha, kuna siiski, see on nüüd mu kodu. Tahaksin seda väga loota. Panin veel jalga ka mõnusad soojad sokid. Sammusin mõnda aega mööda tuba edasi-tagasi nagu ma ootaksin meeleheitlikult midagi. Ühel hetkel, aga kuulsin koputust oma toa uksele. "Sisse!" ütlesin ukse taga olevale inimesele. Ilmselt oli see mu isa ning mul oli õigus. Ta pistis oma pea ukse vahelt sisse ning küsis: "Tahaksid sa midagi süüa? Ma võin pitsat tellida." Naeratasin talle ning noogutasin.

Ta lahkus ning mina istusin lõpuks oma voodile. Hmmm.... kuidas ma küll Elijah'le ära kavatsen öelda, et ma ei lähegi temaga välja? Või siiski ma peaksin hoopis minema? Oeh.... milline dilemma. Peaksin ta omale Facebooki lisama nagu ta tahtis ja siis mõtleb edasi seda asja. Kuid siis meenus mulle, et mul pole kedagi peale isa ju Facebookis sõbralistis ja ma peaksin veel palju muid kontosi looma, et näidata, et ma olen ikka teismeline, mitte mingi tundmatu, kellel puudub igasugune sotsiaalne võrgustik. See oleks ju kahtlane, kui mul pole Facebooki ega midagi. Õnneks selle asja olin ma ära lahendanud. Nüüd mõned kontod veel luua ja võingi olla sotsiaalne. Mõtlesin võtta arvuti omale, kuid siis mõtlesin, et oleks hea ennem süüa midagi. Loodetavasti isa tellitud pitsa on kohal.

Kõndisin oma toast välja, ennem panin ka oma telefoni taskusse. Peaksin veel isalt küsima, kas meil kodus wifi ka on, kuna mu kõnekaardil hakkab internet otsa saama. Pean seda asja isaga arutama. Uhh... ikka veel on harjumatu Rick'ist kui oma isast mõelda. Jõudsin trepist alla kui uksekell käis. Loodetavasti pitsa jõudis. Läksin seda avama ning ukse taga seisis Elijah, koos veel ühe poisi ja tüdrukuga. Mul ei vea täna kohe üldse. "Hei Elijah, mis sind siia toob?" püüdsin võimalikult muretult öelda. Kuigi tegelikult kartsin, et kuidas talle ära öelda nii, et ma teda välja ei vihastaks. Kinkisin neile kolmele veel ka oma parima naeratuse, mida ma teha oskasin. "Tsau Tracy, tegelikult tulingi ma sinu juurde ning mu õde ja vend tulid su isaga rääkima." Deem, miks ta pidi mulle oma seksikat naeratust saatma. Ma ei suutnud keskenduda enam ju. Minu õnneks tuli mu isa uksele. Ta ilmselt lootis, et see on pitsakuller.

"Oh, jõudsitegi siia. Tere Rebekah, Niklaus ja Elijah, sina ka siin. Te teate kus elutuba on ja ma lähen toon siis asjad ära," mu isa ütles neile ainult seda ning kadus ülakorrusele. See on imelik. Need on kõik ju algvampiirid, kuid kuna mu isa ilmselt neid ootas, siis pean nad ilmselt tuppa laskma. Astusin ukse eest ära ja nad kõik astusid koridori. Tundub, et neid on varem ka siia majja kutsutud. Nad ei oleks ju muud moodi sisse saanud kui neid varem sisse kutsutud ei oleks. Seda rääkis isa mulle meie esimesel kohtumisel. See blond tüdruk ja pruunipäine poiss kõndisid elutuppa, kuid Elijah jäi minu ees seisma. "Hei, mõtlesin, et äkki viitsid minuga jalutama tulla?"

Ma olin kindel, et ma nägin välja totakas, kuna ma mõtlesin välja kuidas talle viisakalt ära öelda. Mis sest, et ta on ülemõistuse kuum ja seksikuse kehastus lausa. Deem Tracy, lõpeta need mõtted, ta on ju algvampiir. "Ta tuleb ikka sinuga jalutama, mul pole olnud aega talle linna näidata ning tal oleks vaja sõpru uues linnas," kuulsin oma isa ütlemas minu seljataga. Keerasin selja ning oleksin tahtnud lihtsalt ta ära tappa. Kas ta on hull? Ta peaks ju teadma, et see tüüp meie ukseavas on algvampiir. Miks ta mul nüüd temaga välja käsib minna? "Ma tuleksin heameelega, aga mul on homseks vaja õppida, aga teinekord äkki?" püüdsin end välja vingerdada olukorrast ning võin ette hoiatada, et see mul ei õnnestunud.

"Ma võin aidata sul õppida ja siis võime välja minna," pakkus Elijah lahkelt mulle varianti. Ma oleksin tahtnud oma pead vastu seina lihtsalt lüüa. Sellest ei saa ma küll välja vingerdada end. Pidin nõustuma seekord siis. Vaatasin Elijah'le otsa ja ütlesin: "See oleks tore, soovid sa midagi juua, süüa?" Püüdsin olla üdini viisakas ning Elijah naeratas oma imelist naeratust mulle. Deem, miks see naeratus mulle niimoodi mõjub küll? Minu õnneks ei jõudnud Elijah vastata, sest uksekell käis. "Ohh, pitsa saabus lõpuks," karjusin üle maja kui uksetaga pitsapoissi nägin. Vaatasin seljataha ja nägin kuidas Elijah seda poissi vaatas. Oli kohe näha, et see tüüp ei meeldinud talle. Isa tuli õnneks kiirelt ja maksis pitsa ära ja mina sain lõpuks süüa. Kuna isa oli tellinud kolm pitsat, siis sain mina ühe endale. Võtsin veel ka kapist ühe koka pudeli ja kaks klaasi ja taldrikud ning läksin üles oma tuppa, kuhu Elijah oli juba läinud pärast seda kui ma kööki läksin.