Paljastades saladusi // 1D, Larry ✅

16. Osa: Argh

Ma jooksin edasi kuni pargist välja. Haarasin oma telo ja helistasin Paulile.

M: Hei! Kuule ma tahtsin küsida, kus buss praegu on? Oleks sealt paari asja vaja või noh rohkem, kui paari.
P: Buss on mudu samas kohas, kus ennegi, aga asjad on kõik hotellis.
M: Mis hotellis?
P: Grand Hotel.
M: Oke. Tänks Paul!

Ma panin kõne ära ja tellisin takso, vaadates enda taha, et poisid mulle järele ei tuleks. Lõpuks jõudis takso kohale ja ma istusin sisse.

Taksojuht: Kuhu te sooviksite sõita?
M: Grand Hotelli palun.

Takso hakkas sõitma ja umbes 15 minuti pärast peatus auto imeilusa hotelli ees. Ma maksin raha ära ja astusin autost välja.

M: Wow. See koht on imeline! Aga kahju küll. Ma ei saa siia jääda.

Sisenesin hotelli ja kõndisin retseptsiooni juurde, kus seisis üks umbes 40's naisterahvas. Tal olid lühikesed mustad lokkis juuksed ja ümmargused prillid ees.

Retseptsioon-R

M: Tere! Kas te saaksite mulle öelda, mis toas peatub One Direction.
R: Vabandage, aga ma ei saa teile seda öelda.
M: Aga ma olen nendega koos.
R: Mul ei ole tõestust, et te nendega koos olete.
M: Argh.

Ma võtsin oma taskust telefoni.

M: Näe! Mul on nende numbrid. Ma olen nendega koos.
R: Vabandage, aga ma ei saa teid lasta.
M: Mh. No ise teate.

Ma istusin diivani peale ja toksisin sisse Pauli numbri.

M: Kuule, kus sa oled praegu? Ma ei saa hotelli tuppa sisse, kuna nad ei usu, et ma olen poistega.
P: Kas nad siis ei näe poisse?
M: Selles asi on, et ma olen üksi.
P: No olgu. Ma helistan neile, et sa sisse saaks.
M: Oke.

Ma lõpetasin kõne ja kuulsin telefoni helisemas. See tädike seal retseptsioonis võttis vastu ja hakkas sellega rääkima. Natukese aja pärast pani ta kõne ära.

R: Vabandage preili!

Alguses ei teinud ma tast väljagi, kuna arvasin, et see lause polnud pööratud mulle.

R: Hallo! Vabandage!
M: Mina?
R: Jah, teie. Tulge ma juhatan teid teie tuppa.

Kus nüüd tuli ülim viisakus ise välja.

Ma tõusin püsti ja läksin selle naisega kaasa. Sisenesime imeilusasse lifti. Naine vajutas nuppu "5" ja lift hakkas liikuma.

R: Ma palun väga vabandust, et ma teid ära ei tundnud.
M: No ega ma poleks ise ka end ära tundnud.

Selle peale jäi see tädike mind suurte silmadega vaatama, kuid siis raputas end sellest välja.
Õnneks jõudsime kohale, mudu ma poleks talunud seda piinlikult vaikset olukorda.

R: Palun! Siin on teie tuba ja toa kaart.
M: Aitäh!

Naine ulatas mulle kaardi ja lahkus. Avasin ukse ja - wow see ruum on nii ilus. Ma tahan siia alatiseks jääda. Ei! Ma pean koju minema! Ma tahan koju minna!
Ma pakkisisn kiiresti oma asjad, läksin uksest välja ja lukustasin selle.
Äkki jääks ikkagi siia? Mul on ju Ni, Haz ja Liam ikkagi. EI! Ei ei ei ei ei. Ma lähen ja asi on otsustatud. Ma torman lifti ja vajutan nuppu "1". Mõnikord ma mõtlen, et tahaks olla lift. Nii mõnus koguaeg mängid sellist rahulikku muusikat ja aina sõidad üles ja alla. Ikka üles. Ja siis jälle alla. He hee. Lift jõudis alla. Ma lähen retseptsiooni poole.

R: Tere jälle!
M: Tere! Millal läheb siit esimene lend Londonisse.
R: Kohe vaatan. Nii. Umbes 4 tunni pärast. Kas te tahate, et ma broneerin piletid?
M: Jah.
R: Valmis. Head lendu!
M: Aitäh! A ja kas te saaksite mulle takso ka tellida?
R: Ikka.

Ma lähen ustest välja ja ootan maja ees. Kell on umbes 6. Takso tuleb kiiresti ja ma hüppan sisse. Ütlen taksojuhile, kuhu ma minna tahan ja umbes 30 minuti pärast on takso lennujaamas. Ma maksan raha ära ja suundun lennujaama. Annan oma pagasi ära ja mõtlen, et peaks midagi sööma, sest pole hommikust saati midagi söönud. Vaatan siis erinevad söögi kohti ja mulle jääb silma Nandos. Mh. See tuletab mulle Nialli meelde. :(
Peale pikki otsinguid otsustan minna Burger Kingi ja pärast Starbucksist endale kohvi võtta.
Rüüpan mõnusalt oma kohvi ja otsustan chekata, mis twitteris ja instas toimub. Avan oma telefoni ja... MIDA?! 500 sõnumit ja 100 vastamata kõnet. Umm okei. AvaN siis mõned sõnumid ja vaatan mis need on

From Haz:
Zoe? Kas sa mõtlesid tõsiselt, et sa lähed ära?

From Haz:
Zoe?

From Haz:
Zoe!

From Haz:
Zoe, palun vasta.

From Haz:
ZOE!

From Haz:
Zoe, kus sa oled?

From Haz:
Palun ütle!

Ma panen enda telefoni ära ja otsustan neid ignoreerida. Aga. Võib-olla ma tõesti ülereageerisin natuke.
Ma otsustan enda telefoni hääletu pealt maha võtta. Nii palju parem. Panen selle tagasi oma taskusse kuid see hakkab värisema. Mh. Ma mõtlen, kas vaadata või ei. Otsustan ikkagi esimese valiku kasuks.

From LouBear:
Palun vabandust, Zoe, ma ei oleks pidanud su peale karjuma. Aga palun, tule tagasi. Me kõik igatseme sind väga. Palun. Sinu Lou. :( -Louis. xx

Ma tunnen, et mu silmad lähevad märjaks ja kuidas naeratus tuleb mu näole ma tõusen püsti ja hakkan jooksma väljapääsu poole. Ma palun, et mu pagas tagasi antaks ja ootan, kuna nad selle ära korraldavad. Senikaua kutsun endale takso järgi ja saadan ühe sõnumi.

To LouBear:
Ma tulen.