20. Osa: Ma usun/Lõpp

581 52 11
                                    

Louise POV

M: Miks sa ära jooksid?

H: Miks SA ära jooksid?

M: Ma küsisin enne.

H: Ma ei küsinud.

M: No okei. Ma ei vastanud ka siis.

H: Lõpetame selle. See on lapsik.

M: On küll jah. Aga ma ei küsinud.

H: Louis...

M: Ma ei küsinud.

H: Oh issand jumal.

M: Su ema.

H: Sellepärast ma sind armastangi.

Ma kangestusin, sest korraks ma mõtlesin, et ta tõesti armastab mind. Aga siis jõudis mulle kohale, et ei. Ta ei armasta mind niimoodi.

M: Mina sind ka, Harry. Rohkem, kui sa arvatagi võid.

Ta kangestus korraks kuid raputas end sellest kiiresti välja.

H: Ei ma arvan, et ma armastan sind ikkagi rohkem.

Lo: Ma ei usu.

H: Ma küll arvan nii.

Lo: Mkm.

H: Kas siis, kui ma sulle kalli teeks, siis usuksid?

M: Hmm. Võib-olla.

H: Ütle kindlalt.

M: Sõltub ju kuidas sa kallistad.

H: Mh.

Ta mõtles hetke, kuid tõmbas mind siis ikkagi kallistusse. Ja hoidis mind kõvasti kinni.
Ta hakkas rääkima, ise ikka veel mind kallistades.

H: Kas sa nüüd usud?

M: Ei.

H: Sa oled kuri.

M: hmh

H: Aga ma ikka armastan sind.

M: Ma ikka ei usu.

H: Mida ma siis tegema pean?

M: Ma ei tea. Mõtle ise välja.

H: Mina ei tea ju sulle ei meeldi midagi.

M: Mulle meeldib kõik, mis sa teed. Mis sulle meeldib?

H: Mulle meeldivad toolid ja lauad ja raamatud ja kassid ja s-

Mu huuled lõikasid ta poole sõna pealt. Kuid ta ei tõmmanud ennast eemale. Ei. Talle hoopis... meeldis see. Võib-olla ma tõesti meeldin talle.
Me olime niimoodi u minut, kuni tal õhk otsa sai.

M: Mis see viimane sõna oli?

H: Sina. Kas ma tõesti meeldin sulle?

M: Ei, ma armastan sind ja see oN olnud niimoodi 1. päevast peale.

H: Miks sa mulle kunagi midagi ei öelnud?

M: Ma ei tea. M-Ma kartsin, et ma ei meeldi sulle ja siis sa ei taha enam mu sõber olla.

H: Nojah, sellel pole enam vahet. Sest ma armastan sind. Nagu päriselt. Nii, nagu mitte ükski inimene pole enne armastanud.

M: Ma arvan, et ma armastan sind ikkagi rohkem.

H: Sa oled lollakas.

M: Sa ka.

H: Lähme ütleme nüüd teistele ka?

M: Mida?

H: Sa oled tola. Seda, et me käime loomulikult.

Ma noogutasin ja võtsin tal käest kinni. Me läksime tuppa, kus kõik teised olid ja nad vaatasid meid jahmunult. Varsti ilmus Zoe näole lai naeratus.

Z: Ma teadsin seda!! Ma teadsin, et te olete kokku loodud!! Te olete nagu parim paar ever!!! OMG, kas ma saan teie pulmas lilleneiu olla??!
M: Ma arvan, et ikka.
N: Te olete koos? OMG Ma teadsin seda! Ma olen alati teadnud!!
Li: Te olete koos? OMG palju õnne teile!!!

Z: Louis ma ütlesin sulle, et usu alati.
M: Mul on hea meel, et sa seda tegid. Mudu ma oleks võib-olla alla andnud. Nüüdsest peale usun ma igakord ja alati.

LÕPP
-------------------------------------------

A/N Ma loodan, et teile meeldis see raamat. Ja see on nüüd selle lõpp. Mul oli väga tore seda kirjutada ja teie toetus on mulle väga tähtis. See on nüüd tõesti lõpp. Ma ei tee nalja. Aga te saate lugeda mu teisi raamatuid. Ma loodan, et need meeldivad teile sama palju. Igastahes. Armastan teid. XXXXXX

-AUTOR


Paljastades saladusi // 1D, Larry ✅Waar verhalen tot leven komen. Ontdek het nu